Täiendus

  • Panin esimese kirja posti, 0.70 eurot
  • Müüja ei teadnud, et Eesti on Euroopa Liidus
  • Janale oli üllatus, et Eesti aeg on tunni võrra erinev

20km rattasõitu

Täna nägin ma liiklusmärki ja sain teada, et lubatud 3km asemel on Blossini ja Friedersdorfi vahemaa 5km. See teeb siis päevasõiduks 10km, juhul kui ma lõuna kaasa võtan (mida ma täna ei teinud ja lõunaks koju sõitsin) ja õhtul tagasi ei lähe (mida ma täna ei tee. Ühe seminari lõpetuseks on disko aga ma ei viitsi ja ei jõua). 
Vasakul pool näete siis kahte imearmast ratast. Punane on minu oma, hall-sinine kuulub Kamilale. Rattasaamine on ka omaette lugu. Eile sain algul aru, et ma ei saagi kohe ratast. Põhjus oli kas see, et pole ühtegi piisavalt tervet või siis see, et inimene kes jagab rattaid, on ära. Igaljuhul meenus janale, et kuskil seisab üks ratas kinniselt ja on vaba (kui lukk välja arvata). Kamilaga läksime proovima, aga tema võti lukule ei sobinud. Natuke aega hiljem läksime koos Jana, veel ühe võtme ja suuuuurte tangidega. Teine võti sobis ja õnneks ei pidanud tange luku lahtisaamiseks kasutama, kuigi ka see oleks päris põnev olnud… Rattast ka. Selline käikudeta naistekas oli mul viimati tatikana. Eelistan ikka korraliku sirge pulga ja 21käigulisega sõita aga ega siin valikut pole ju. Sadul on nii ja naa – tagumik jääb natuke kangeks, aga rattapükse oleks ka veider koguaeg jalga ajada. Selle ratta plusspool on aga see, et mp3 võib rahus koju jätta. Sõiduriist kägiseb ja krigiseb ja häälitseb ise piisavalt. Esiratas on ka tsipake kaheksas ja see kõlksub vastu viltust porilauda üpris armsat. Kui kella taguda (rusikaga nt), siis tekib ka nii armas tilin, et kõrvaklappe oleks lausa kahju pähe panna.

Autojuhid on siin väga toredad. Pole kordagi niimoodi juhtunud, et ühel ajal möödub minust auto ja samal ajal on selle auto kõrval ka vastutulev auto (jätame selle välja, et niimoodi ei mahuks tee peale äragi…). Üldiselt toimub möödasõit nii, et minuga samas vööndis olev auto aeglustab sõitu minu kiiruseni, ootab kuni vastutulev auto mööda sõidab, lülitab suunatule sisse, sõidab vastassuunavööndi kaudu mööda (meie vahele jääb vähemalt 1,5m), lülitab suunatule sisse ja naaseb oma vööndisse. Äge. Ei ole sellist tunnet, et auto kohe rammib sind.

Pildil näete Kamilat, kes on minu korterikaaslane ja hetkel ka peaaegu
nagu isiklik tõlk. Nimelt oleme Blossinis peaaegu pidevalt  koos ja kui ma millestki aru ei saa, siis on tema nõus tõlkima. Vahepeal on küll see keeruline, sest tal on inglise keele sõnavara väike ja siis ei suuda tema mulle seletada ja ma ei saa saksa keelest veel nii palju aru. Õpetaja on ta ka: Kamila, kuidas on saksa keeles “tagasi tööle”; Kamila, kuidas on saksa keeles “puu”; Kamila mida see silt tähendab? jne jne jne. Mina õpetan talle inglise keelt, ehk parandan ta vigu ja laiendan sõnavara. Kasulik mõlemale. Pildil toimub siis minu õppetund. Kamila kirjutas vihikusse lauseid ja ma tõlkisin saksa keelde (nt: mina olen, sina oled, tema on, nad on 3aastased). Lisaks tuli mul täna õppida ära numbrid 20st 100ni ja sugulased. Range õpetaja =D

Tänaseks tegevuseks oli Ann’i (päris nimi on siis Anne-Laure, aga kuna seda tuleb hääldada umbes Analoo, on lihtsam talle Ann öelda) abistamine. Tal on 27.07.-08.08. projekt ja meil oli vaja valmis teha plaan selleks ajaks. Suurtele pruunidele paberitele siis tabel, mis eelistatult oleks ka huvitav ja ilus. Kahjuks ei jõudnud ma seda pildistada aga ehk mingi päev on veel võimalus. Mulle õpetati ka seda, kuidas inimesi projekti sisestada (neil lausa mingi vastav programm selleks) ja Kamila näitas veel natuke seda, kus mis asub. Õppisin ära ka selle, et kui kokaraamat väidab, et kartulipüree saab valmis 10minutiga siis päriselt läheb selleks paalju kauem (isegi kartulid ei keenud 10 minuti jooksul pehmeks). Seega, lõunalt tagasi minnes me hilinesime: “Sorry Jana, we had a potato problem.”

Natuke siis ka spordikülge (spordihalli ei ole veel jõudnud):