Pakk on kohal! Ja ronimsikursusest

Esimene k+ige tähtsam uudis siis on tingimata see, et minu pakk j+udis l+puks kohale! Ahjaa, “+” tähendab seda kriipsuga o tähte. Ma ei saa seda kopeerida ka kuna arvuti siin (ma olen hetkel Blossinis  o m a kabinetis) on vist veeuputuseelne… Esmalt muidugi vaatasin üle, kas kallihinnaline laadija on kohal ja siis sain shoki! Vale laadija ja hoopis SONY oma ja liiga suur ja aaaaaah! Tänud Kamilale, kes juhtis mu tähelepanu sellele, et antud SONY laadija oli varem juba lauapeal ja minu digika laadija lebas endiselt pakis. Huh, kergendus missugune. Seega, digikas laadima ja siis muid asju üle vaatama. Ühe tahvli Eesti sokolaadi kr+bistasin kohe ära, lagritsa ka järgi (aitääh! =D). Üks leivapäts oli natukene valgeks muutunud, aga pole hullu – selle saab maha l+igata ja k+lbaba küll. Ülejäänutele asjadele pole j+udnud veel pilku peale visata. Blossini muide oli pakk juba reedel j+udnud, aga siis polnud vist Janat tööl ja ta ei saanud mulle teada anda.

Nii, ronimiskursusest ka siis. Ääretult lahe ja huvitav! Oleks veel ägedam, kui ta inglise keeles räägiks ja ma aru ka saaksin tekstist, sest praegu saan ma aru ca 5% siis umbes 15% m+istatan +igesti ja 80% asjast saan teada siis, kui teeme. Aga eks ma niimoodi +pin ja pöörasin vähemalt tähelepanu jutule ning veel rohkem motivatsiooni, et saksa keelt +ppida, sest ega kursust minu pärast siis inglise keele peale ümber ei tehta.

Natukene teoreetilist juttu, rakmete ja karabiinide(?) tutvustamist. Kindlasti mingit juttu veel, millest ma midagi aru ei saanud ja läksimegi siis turnima. Esimeseks turnimiskohaks sai ca 12meetri k+rgune puupost, millel siis sobivate vahemaade järel rauast aasad, kuhu astuda, kust haarata ja kuhu end kinnitada. Maast vaadates ja teisi jälgides tundus nii äge ja lihtne. Ise ronima minnes (ma olin viimane)oli ka nii äge aga enam mitte nii lihtne. Käed higistasid, lihased olid pingul, närv sees (vahepeal segasid teed ka trossid, millest tuli mööda ronida ja kuigi sa tead, et oled turvaliselt kinni, on esimene kord ikka jube) ja niisama k+hevil olla. Tippu ma j+udsin igal juhul kenasti ja alla ka. Maapinnale tulles küll käed värisesid nagu haavalehed aga siiski – läheks iga kell uuesti.

10 minutit pausi ning tagasi spordihalli, kus terve üks sein on kaetud siis ronimiseks vajaminevate astetega. Seal hakkasime +ppima turvamist – kuidas üks ronib ja üks turvab ning kuidas üks ronib ja kaks turvavad. Samal ajal +ppisime ka hoolsalt erinevate s+lmede tegemist. Ma arvan, et ma oskan nüüd vähemalt nelja uut s+lme teha, kasulik! L+puks kui k+ik ette-taha ära räägitud, jagunesid kuus +pilast kaheks rühmaks ja algas iseseisev tegevus.

Ikka nii, et üks ronib, üks on see p+hiturvaja ja teine seal k+rval on veel abiks. Igaühel on oma ülesanded, millest pole soovitatav k+rvale hiilida, sest see v+ib kurvalt l+ppeda. Ma olin samas rühmas koos Jana ja Kamilaga ja nende loal proovisin korra-kaks ka valekukkumist, et nad saaksid aimu, miks on vaja ikka nöört pingul hoida ja mida teha, kui ronija kukub ja et minul l+bus oleks =) Oli l+bus, t+siselt m+nus trenn! Jana arvas, et me v+iksime vahepeal ka harjutama tulla sinna seina juurde ja raha me selle eest maksma ei peaks. Ja see siis oligi minu ronimiskursuse esimene päev. Siia läks lühidalt kirja aga päriselt kestis see kella 10st kella 16.30ni, nii et mitte just k+ige lühem kursus. Homme siis eksam (palju edu mulle, kes ma saksakeelsetest nimetustest midagi ei mäleta…) ja loodetavasti kursuse l+petamine.

Nii, nüüd aga lähen ma +htusööki sööma ja seejärel kiman rattaga Fridersdorfi, et leivad kylma panna ja telefonile k+neaega laadida. Suured tänud vihmale, mis otsustas ka järgi jääda (ja ei tule tagasi!!!), sest muidu pidanuks ma see 10km(tagasi Blossini ka, ma öö siin) padukas s+tkuma…