Uus seelik, muuseumiskäik ja prügipäev

Kui eile tuli meile juurde ainult üks tüdruk Itaaliast, siis täna liitusid meie grupiga veel brasiilane ja tšehh. Tänane tund oli ka kuidagi erakordselt lõbus ja lobisemist täis. Esimest korda vahetunnis kogunes ühte punti rohkem kui kaks inimest: Haruka soovitas meile Jaapani restorani ja näitas kaardil, kus see asub. Avastasin ka, et tegelikult on see hea, et mu pinginaaber, prantslane Paul, inglise keelt eriti ei oska. Saksa keeles on ta see eest tugev ja nii ta ongi mulle sunnitud saksa keeles seletama, mis kuidas käib. Homsest kahjuks peame istekohti vahetama, sest õpetaja meelest harjume muidu liiga oma naabritega ära =(

Seejärel oli mul suurepärane plaan minna Berliini muusemi… Yea, plaan kukkus pärast seda läbi, kui ma avastasin bussipeatuses, et mu digika aku on kenasti kodus, laeb ja puha et muuseumis tühjaks ei saaks… Seejärel tuli käiku plaan B: poodide avastamine. Endiselt jätkasin mööda oma trammiliini käimist ja tõenäeoliselt see ongi põhjus, miks ma pole leidnud veel tõestust faktile “Saksamaal on riided odavamad kui Eestis”. Isegi paaris “kaltsukas” mida ma külastasin algasid hinnad alates 10 eurost… Ühes poes oli korralikum allahindlus – mitu kastitäit riideid 5 euri. Ostsin sealt midagi? Eiiii! Suured, rinnust kitsad, nõmedad, koledad. Ja kui ma vaatasin riideid, mida ma väga väga tahtsin, siis pidin samal ajal mõtlema ka sellele, et mul oleks vaja nädala lõpus ka süüa. Näiteks need imekenad rohelised (!) saapad ja vaid 49 eurot… Lõpuks päästis mind H&M, kust nii muuseas mööda kõndisin ja sain oma ostuiha vaigistatud – päikesekollane seelik ja mustad sukkpüksid. Oleks hea meelega veel Berliinis edasi jalutanud, aga vihma hakkas sadama ja no vihmavarju mul pole =(

Seejärel oli metsik rongi peale tormamine. Kell 13:53 näitas tabloo, et tramm saabub 6 minuti pärast, rong läheb kell 14:06 ja raudteejaama on sellest peatusest vähemalt viie minuti sõit… Ja mina tahtsin veel enne poest läbi käia, et midagi süüa osta. Kiirelt tegin otsuse ja tormasin (sõna otseses mõttes) läbi sealtsamas asuvas E-Marktist, seejärel trammi nina eest läbi, et samale trammile jõuda ja siis närisin trammis küüsi, et rongile ikka jõuaks. Muidugi, järgmine rong läheb juba kell 15:06 aga mida paganat ma teeksin vihmases Berliinis ilma digikata? Raudteejaamas ka siis kiire sprint ja olingi pool minutit enne rongi platvormil…

Minu ilus ja tore päev. Homme proovin uuesti muuseumisse minna, kui ma jälle mõnd kaameraosa maha ei jäta =D

Ja prügipäevast ka. Köögi kõrval on meil väike sahvri ja pööninualuse ja hoiulao vahepealne asi, kuhu me siis oma prügi ladustame. Malini sõnul tuleb mingil esmaspäeval prügipäev, ehk prügikotid tuleb alla tänavale tõsta. Mitu päeva juba ootame, mil see tuleb (me vaatame nimelt selle järgi, kui teistel prügi väljas on), sest seal “laos” hakkab juba ruumi kitsaks jääma. Täna siis lähen välja bussi peale ja vaatan – huvitav, kõigil prügikastid väljas. Könings-Wusterhauseni poole sõites nägin ka prügiautot. Malini nr-it mul pole, et talle sms saata ja lootsin, et ta näeb ise välja tulles ja tõstab meie prügi ka välja. Tjah, tulin koju ja prügikotid alles – tähendab, peab veel kannatama =(