Mul on ikka nii hea mälu

Nagu ma ütlesin, et ma unustan… Ehk siis lisa natuke. Berliinis käies ei ostnud ma ainult kasutut rämpsu vaid ostsin ka enda saksa keele arendamiseks natukene lisasid: Harry Potteri esimene osa ja World of Warcrafti ajakiri. Jaja, naerukoht aga samas, et mul oleks viitsimist tervet artiklit/peatükki t6lkida, peaks asi mind ennast huvitama. Seet6ttu siis ka sellised valikud.

Nüüd on mul kella kaheni vaba aeg.  Sain oma nuku valmis ja pean ootama kuni kuivab. Tadaraidiadiaiaaa, küll on tore olla.

Kõigest

Tegelikult mulle üldse ei meeldi korraga mitme päeva tegemistest kirjutada. Siis ma unustan midagi, ajan järjekordi sassi ja lõpptulemusena räägin kõigest ja eimillestki. Aga siiski ma üritan nüüd miskit kirja panna. Ja pilte saate siis, kui ma teen ühe suure pildipostituse, neid juba nii palju kogunenud.

Animafilmi arvutiseerimisega läks ka meil parajalt aega. Olid meie grupis ju kõik sellised, kellel polnud õrna aimugi mida kuidas teha. Eks siis Ann aitas meid ja õpetas programmi kasutama. Muutsime piltide järjekorda, otsisime Youtube’st muusikat mida lisada, saime teada et olime Norra lipu valesti joonistanud (ups noh), ja asendasime subtiitrid tekstislaidiga. See viimane muutus oli tegelikult väga sobiv, sest niimoodi saime ka filmile pikkust juurde. Film valmis tuli spetsiaalne ülesanne minule ja Malinile: EVSi tutvustamine. Me võtsime seda väga lõdvalt ja poolnaljaga aga läks superhästi. Vähemalt Ann oli küll vaimustuses ja Malin teadis rääkida, et ta tahab meid mingissse kooli ka EVSi tutvustama saatma. Eeee… Brrr.

Sellele järgnenud kultuuriõhtul tutvustasid erinevad workshopid oma päeva tulemust. Tantsimine, laulmine, meie armas video… Jälle üks selline mõnus olemine. Ning edasi otseloomulikult baari. Seal proovisin ka snusi esimest (ja ka viimast :D) korda elus ära -ärge nüüd maha lööge. Algul tahtsin Malini oma võtta, aga kui Frederik kuulis, et ma ei suitseta ja pole elu sees snusi proovinud andis ta mulle enda oma, mis polnud lahtine ja pidavat seetõttu alguses parem olema. Nii, ja kuidas see siis mõjub? Esiteks on see huule all valus ja teiseks hakkas mul pea nii ringi käima, et rohkem kui 3 minutit mul see vist huule all ei olnud. Istudes oli ka tunne, et maailm keerleb ja pea käis õrnalt veel tunnike hiljem ka ringi… Kokkuvõtlikult siis ei saa mina küll aru, mis selles nii head on, et norrakad pea koguaeg mokk punnis ringi käivad.

Pidu jätkus toas 205 – ilma suitsuta, ilma alkoholita. Täiesti ausalt, suurema osa ajast me lihtsalt rääkisime, tegime massaažirea ja lebotasime niisama. Muusikat oli ka loomulikult ja tõenäoliselt sellepärast tuligi üks hetk turva ja teatas, et iga roju oma koju. Vaidlema polnud mõtet hakata ja nii meie pidu otsa saigi. Paganama prantslased ma ütlen. Miks? Nemad keerasid muusika valjemaks, laulsid selle järgi ja põhimõtteliselt eirasid käsku vaiksemalt võtta. Ja kui ma juba prantslased sisse toon, siis natuke ka teistest:
Norrakad: kui ühte punti satuvad kaks norrakat, räägivad nad norra keeles. Mittenorrakal jääb üle vait olla ja kujutada ette, et ta saab aru. Nende rühmajuht on kõige ägedam, laulab ja viskab nalja ja on muidu tark mees. Nende hulka kuulub ka naistemees Frederik, kes flirdib iga seelikukandjaga ja Elvis (okei, ta pärisnimi on Peter aga teda kutsutakse Elviseks).
Prantslased: räägivad suurema osa ajast prantsuse keeles (aga nad ei oskagi eriti inglise keelt)  ja istuvad teistest eraldi. Kuulavad oma muusikat, tantsivad ja laulavad sellele kõvasti kaasa. Kui nad naeravad, on seda teise maja otsa kuulda. Või siis teise vaguni otsa…
Leedukad: Ainult tüdrukud. Igal võimalusel laulavad ja laulavad ja laulavad.
Sloveenid: Kui juhtuvad sloveenia keeles rääkima, kui teised pundis, siis vabandavad ja lähevad inglise keelele üle. Muidu selline mõnus grupp, kelle seltskonnas ma vist kõige rohkem aega veedan.
Sakslased: Ehk siis üks poiss ja üks tüdruk. Poiss on poolprantslane ja ta ise tunnistas ka, et eelistab Prantsusmaad Saksamaale. Tüdruk on huvitatud EVSist ja niisamagi huvitav vestluskaaslane.

Nii, millest veel siis? Ahjaa. Berliin! Käisime Berliini vaatamisväärsustega tutvumas. 5 grupijuhti istusid erinevates paikades ja meie (viiesed rühmad) pidime nendeni jõudma. Raske see polnud, käisime parlamendihoone juures, holokausti memoriaal, Berliini müüri allesjäänud jupp jne. Igas kohas tuli täita ka mingi ülesanne, mis mängu mõnusamaks ja meeldivamaks tegi. Sellele mängule järgnes siis vaba aeg Berliinis, mida sai loomulikult ostlemiseks kasutada ja ega mina erand ei olnud – uued kõrvaklapid, draakoniga liivakell ja draakoniga karbike. Raha läks nagu niuhti…

Ja olengi kuidagi suurte hüpetega jõudnud eilsesse päeva, mil käisime kanuumatkal. Meie grupp oli alati viimane ja põhjuseks tõenäoliselt see, et suurema osa ajast töötas meil 2/3 paadist vahepeal sõudsid ka kõik korraga. See-eest oli aga meil täitsa lõbus ja vähemalt ei põrutanud me tänu oskajale tüürijale põõsastesse, nagu mõned tegid… Tagasi Blossinis avati noorte kultuuripäevad ja selle raames uued töötoad! Mina läksin nukumeisterdamis töötuppa. Kõigepealt paberile kavand ja siis üritad vahtkummist (?) oma mõtte välja lõigata… Nüüd on mul vasaku käe igal sõrmel üks õikehaav aga kujuke on täitsa kavandi moondi kui fantaasiat kasutada!

Aga okei, aitab ka… Tagasi tööle, kunagi näeme veel!