Dresden vol 1

Kui mingi linn mind vihkab, siis selleks on Potsdam. Ma olen kaks korda sinna läinud ja iga kord on mingi probleem olnud. Esimene kord, nagu te mäletate, istusin ma kaks tundi Charlottenhofis. Laupäeval oli teine kord, kui ma Potsdami läksin. Ideaalis on sinnaminek järgmine: Friedersdorf – Königs Wusterhausen suur punane rong – Berlin Hauptbahnhof – mõned peatused, kus ma maha ei pea minema ja siis Potsdam Hauptbahnhof. Reaalselt oli asi selline, et ma astusin Könings Wusterhauseni jõudes rongilt maha ja… minu ilusat suur kahekorruselist punast rongi ei ole! Ma olen sellega kuu aega Berliini kooli sõitnud ja hiljem niisama Berliini ja kordagi pole olnud sellist olukorda, et rongi lihtsalt pole. Küsisin siis, et kus on Berliini rong, näidati S-bahni rongi peale. Okei, ma tean, et see viib ka Berliini aga suur punane rong on 10x kiirem ja ei tee muid peatusi(S-bahniga sõites pidin 25 peatust üle elama). Igaljuhul oli mul vaja kiirelt otsustada, kas ma istun S-bahni peale ja loodan kuidagi Potsdami jõuda või jään Königs Wusterhauseni uurima, kus punane rong on ning seega ei pruugi niipea Potsdami jõuda. Valisin esimese variandi ja kebisin S-bahni peale. Pärast mitut korda küünitamisi, et kaarti näha ja mõtlemist, kuidas pagan ma Potsdami saan, küsisin lõpuks ühelt kitarriga kutilt abi. Väga, väga sõbralik oli! Ta aitas mul kenasti välja mõelda, kuidas ma minema pean ja kus ronge vahetama ja jagas minuga isegi oma šokolaadi =) Arvas ta, et ma tulen Soomest (minu armas keep aitas sellele tema sõnul kaasa) ja tavaline teema, miks ma Saksamaal olen. Minu reaalne tee Potsdami siis: Friedersdorf – Königs Wusterhausen – S-bahn S46 Tempelhofi – S47 Westkreuzi – S7 Potsdam Hauptbahnhofi. Aega kulus selleks umbes kaks tundi. Huvitav, mis järgmine kord juhtub, kui ma Potsdami tahan minna? Ülesaksamaaline transporditöötajate streik?

 

Dresdenisse sõit kestis järgmised kaks tundi kiirteel. Sellest ma nüüd väga palju ei mäletagi, sest ma lihtsalt magasin autos. Midagi muud polnud teha. Pilte saate vaadata siit(mitte veel =D Ma ei viitsi lisada hetkel. väsinud). Ma üritan midagi ka sinna piltide alla kirjutada, et te rohkem aimu saaksite, mis ma Dresdenis tegin. Kahjuks ma sellega ei hiilga, mis maja mis pildil on, sest tänu oma rahalisele seisule ei võtnud ma ühtegi ekskursiooni. Samas plaanin ma kindlasti Dresdenisse tagasi minna ja siis rohkem ka teooriat Dresdeni kohta teada saada.

 

Esimest korda kuulsin ma Dresdenist vist siis, kui me käisime Vesiroosiga ühes muuseumis ja seal oli kuskil kirjas, et kõige enam sai II maailmasõjas kannatada Dresden, mis seejärel ülesehitati ja hetkel olevat üks ilusamaid linnu Saksamaal. Seal ma vist mõtlesin, et ma tahan Dresdenisse minna ja nüüd ma käisingi seal ning pean nõustuma – ilus linn! Väga veider oli vaadata pilte, mis olid tehtud kohe pärast pommitamist ja siis vaadata seda, kuidas hooned nüüd välja näevad. Kuidas pagana päralt on võimalik kõik nii ilusti üles ehitada ja restaureerida, kui hoonest on põhimõtteliselt ainult seinad püsti? Sellest ma aru ei saa, aga oma tööga saadi küll suurepäraselt hakkama.

 

Dresdenisse läksin koos Alice’i ja Betinaga. Dresdenis ühinesid meiega veel ka Anca ja Leene, ning natukeseks ajaks sakslasest vabatahtlik, kes oli Eestis vabatahtlik olnud ja pühapäeval ka Robert, kelle juures Leene ööbis. Kokkusaamispunktiks sai Iiri pubi, kuhu me sööma läksime. Ma oleks odavamat kohta eelistanud, aga Iiri pubi oli nii kena ja me olime päris näljas, nii et jäi see variant. Seal sai ka jalgpalli suurelt ekraanilt vaadata. Nagu ka ühes järgmises pubis, kus me õhtul aega veetsime ja kuuma šokolaadi jõime. Üks hea asi Saksamaa juures – alati on jalgpall. Või nagu Betina ütles: kui sakslased ise parasjagu ei mängi, siis näidatakse eelmiste mängude kordusi ja kui neid ka enam ei näidata, siis näidatakse matše Inglismaalt või Prantsusmaalt või kust iganes. Tasapisi liitusid meie seltskonnaga ka teised vabatahtlikud. Loomulikult esimesena suuuur kalliralli. Superhea oli Leenet ja Ancat jälle näha ja uurida, kuidas neil läheb. Ancal on endiselt oma projektiga probleeme ja kui detsembriks asjad paranenud pole, siis ta tõenäoliselt ka katkestab projekti. Loomulikult on sellest kahju ja ühelgi vabatahtlikul ei tohiks niimoodi minna, aga mis teha.

 

Jätkub… koos piltidega millalgi…

 

 

 

2 kommentaari

  1. Käisimeavata Rivaatamas said,

    oktoober 19, 2010 kell 02:15

    Et tuletada sulle wowimaailma natuke kaugelt meelde siis kirjutasin sulle naljandi ning loodan, et seda südamesse ei võta:

    -Miks Blizzard Cataclysmi pidi tegema?

    – Et Patrioodid lõpuks Lich Kingi maha saaks.

    • Shamio said,

      oktoober 19, 2010 kell 10:14

      Ei võta, ei võta =D Tekitas päeva alguses kohe hea tuju.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: