Viuviuviu

Kuna mul hetkel midagi teha pole, siis ma natuke virisen ja vingun jälle.

  • Janat pole maeiteamisajast saati Blossinis näinud ja ma ei tea ka millal ta tuleb ja see on tegelikult halb. Minul on vaja, et ta minuga arsti juurde tuleks sest ma ei suuda ise nii palju saksa keelt rääkida. Muidugi oleks mul võimalus kõik arstid Königs-Wusterhausenis läbi helistada ja siis äkki mõni räägib inglise keelt aga see tähendaks seda, et ma peaksin hakkama maksma et sinna minna. Ma ei taha raha raisata nii palju. Malinil on ka Jana vaja. Ta sõidab pühapäeval Münchenisse (ma olen kade, niii kade, et tema lõuna-Saksamaale läheb) oma mid-term seminarile ja tal oleks raha vaja. Aga reedel on veel oktoober ja seega ta ei tohiks raha saada. Jana lubas temaga reedel kaasa tulla et asja ajada aga nüüd me ei tea sedagi, kas ta üldse tuleb reedel tööle või ei. Kui ei tule, on Malin maruvihane ja tal on päris hädine olukord, sest tal on hetkel 20 eurot alles.
  • Töö töö ja ikka töö. Mitte et seda metsikult palju oleks. Ei, seda on hoopis vähe. Täna on jälle selline haruldane päev, et kõigepealt saime mappe teha ja siis saime ülesandeks (okei, selle ülesande saime juba eile) teha õks ruum korda: koostada plaan, kuidas materjalid panna, esitada see plaan Friedrichile ja siis kui heakskiidu saab, ootame ära materjalid, mis meil vaja on ja hakkame pihta. Muul ajal aga istume me niisama kontoris ja siis on väga naljakas, kui Friedrich tuleb sisse ja uurib mis me teeme. Loogiline ju, et kui ta meile ülesandeid ei anna, siis me ei teegi midagi. Eile viskas Malinil üle ja ta läks kahest koju ära. Täitsa arusaadav ka, miks peaks ta niisama Blossinis istuma, kui ta saaks niisama Friedersdorfis ka istuda.

Umm. Ja muud polegi vist vinguda =D Tahtsin mõtetest ära saada. Eile arutasime seda Maliniga ka ja siis sain teada, et me alles teised vabatahtlikud Blossinile. Eelmised, Jeva ja Seval olid esimesed olnud ja neil oli ikka hullult probleeme olnud. Ja mina arvasin, et siit on juba tosinate kaupa vabatahtlike läbi käinud.