Tööpäev

Täitsa lõpp, kus meil oli täna alles tööpäev! Ma tulen rahulikult üheksaks tööle, arvuti laadima, netijuhe taha ja Meeleheitel Koduperenaised käima. Ja siis tuli Friedrich ning sain päeva esimese ülesande. Heh, tavaline juba: kopeerimine. Koopiamasinale koodid peale, üks koopia registratuuri/infolauda/mis iganes, mis sind kohe sisse astudes ootab ja üks koopia ja originaal Corinnale (sekretär, tundub olevat tegelik boss, teda kardetakse). Siis jõudis Patrick kohale ja tuli jälle Friedrich. Saksa keeles andis ta meile terve portsu ülesandeid. Ma ei saa aru, Janaga saan ma saksa keeles räägitud aga Friedrichile vahin suurema osa ajast silmad suured otsa. Ei tea, milles erinevus on. Igaljuhul, ülesanded siis. Meie kabinetis on kapid riiulitega, riiulitel on mänge ja DVD-sid ja pabereid ja ümbrikke ja materjalikohvreid (need, mis näevad välja nagu metallist rahakohvrid) ja igast muid asju. Üheks ülesandeks sai kõik mängud kirja panna, kõikide DVD-de nimed kirja panna ja kõikide VHS-ide nimed kirja panna. DVD-sid hakkan ma muide millalgi kasutama, siis kui meil pole tööpäev, vaid on lebopäev. Seejärel tuli nimekirjad arvutisse trükkida ja Friedrichile saata.

Siis saime ülesande teha 70 flaierit. Häh, ka tavaline töö juba. Raskeim osa on väljanuputamine mis pidi paberi koopiamasinasse peab panema, sest otseloomulikult oleme me liiga laisad, et seda meelde jätta. Tegelikult peaksin pilti tegema teinekord, jääks kohe meelde. Flaiereid sai edukalt Meeleheitel Koduperenaiste saatel voltida õnneks. Patrick tegi samal ajal mingit uut ülesannet, mille Friedrich talle andnud oli, ehk siis mõlemil käed-jalad tööd täis. See ka tehtud! Yey! Siis pidime pallikastide silte muutma. Kastides olid juba: korvpall, sulgpall ja reketid, lauatennisereketid, jalgpall, võrkpall ja midagi veel. Aga kuna nüüd oli vaja juurde lisada kaks lendavat taldrikut, tuli sildid ka ümber teha.

Muidugi andis Patrick selle ülesande mulle, sest ta leiab endiselt, et ma trükin superkiiresti. Noh ja Malin ka. Lisaks sellele on mul nende meelest imetabane käekirjalugemisoskus. Trükkisin siis valmis, saatsin Patrickule ja tuli välja, et MS Office ja OpenOffice’i kirjasuurused ei klapi üldse ja temal ilmus see tükk maad suuremana ja kõik oli paigast ära. Väike vigadeparandus ja siis printima. Pärast printimist tuli asuda kiletama! Mul tuli kohe meelde Laulu-ja tantsupeo staabis töötamine, kui me neid pressikaarte kiletasime. Good old times. Muuhulgas kiletasime ära ka mingid muud paberid, mida Patrick tõi. Kiletatud ja lõigatud ja siis kastide juurde, et igasse lisada 2 lendavat taldrikut, vana silt maha kakkuda ja uus peale kleepida. Ja siis… oligi vist kõik. Ma arvan. Kell sai küll märkamatult 15.30 ja nii tegemisi täis tööpäeva pole ammu olnud. Friedrich nagu üritaks meie lebotamisaega tasa teha.

Ahjaa, Malin helistas ka. Ta nimelt sai teada, et me peaksime söögiraha saama 215 euri, mitte 210 euri, mis oli 2009. aastal. Tuleb Janaga rääkida ja uurida.  Homme ootab siis ees ronimine järjekordse rühmaga ja arst.