Amsterdamist pikalt ja laialt

Oma märkmiku kohta pole ma siiani teateid saanud =( Ohjah. Kurb olla, aga siit tuleb Minu Amsterdam:


Läks remonti aastal 2003 ja pidi valmis saama aastal 2997. Noh, aasta 2007 on ikka päris mugavalt veninud, sest nagu näha, siis 2010 on ka veel kõik kaetud. Küll aga olevat nüüd juba võimalik seal seees ringi käia. Üldse oli selliseid remondis olevaid hoooneid päris palju näha. Ei tea, kus see masu seal peitub, aga ehitustöid oli minu silma järgi suht palju. Alates raudteejaamast ja lõpetades väiksemate majadega.  Ja need majad, mis ei olnud remondis, need olid juba korras ja imeilusad. Aga okei, ega ma eriti kaugemale sellest linnakeskusest ei jõudnud ka =D Esimene ilme oli vähemalt kena.

 


Kirik, mis asub täpselt punase kvartali kõrval, või noh sees =D Nagu meie giid seletas, siis algul oli see suur võimas kirik olnud pisikene puukirik.  Aga nagu Ryan(giid) seletas, siis mida tahavad tükk aega merel olnud katoliiklastest meremehed, kui nad lõpuks Amsterdami sadamas randuvad? Ühte asja ma ei mäleta, aga teine oli igaljuhul seks. Ja noh, enne tagasi merele minekut oli vaja patud andeks saada. Läksid siis kirikusse, istusid sinna puukarpi ja loetlesid ette, mida sa tegid (ma vannun, Ryan rääkis seda nii naljakalt, et me naersime suure osa ajast) ja siis preester ütles, palju sa peaksid maksma, et andeks saada. Noh ja niimoodi tasapisi see kõik siis läkski. Kirik sai raha, kasvas ja kasvas ja kedagi ei häirinud, et punaste laternate tänav kiriku kõrval oli. Noh, peaaegu kedagi. Osasid häirib see vist siiani. Õhtul jalutades esines sillal ja mõndade uste eest orkester, kes siis meie arvamuse järgi üritasid inimesi “ära päästa”. Ma ei tea, kui õige see arvamus on, sest ega ma hollandi keelest ju suur ei mõika. Ryan rääkis ka lõpetuseks, et tema armastab Amsterdami just selle pärast, et kõik on siin nii tolerantsed ja sinust tehakse arvamus alles pärast sinu tundmaõppimist, mitte enne. Praeguseks ongi ta siin elanud 18kuud ja ütles,et ei plaani kuskile minna.
Väike kujukene eelmisel pildil oleva kiriku kõrval. Modellid on teadmata ja Ryan ei osanud ka autorit öelda. Seda, mida rind ja käsi sümboliseerivad, saavad vist kõik pihta. Mitte millegi külge kinnitatud tabalukk pidi tähendama seda, et punaste laternate tänavatel töötavad tüdrukud on vabad minna ja tulema. Muidugi, ei tea kui väga see nende kohta käib, kes pole just vabatahtlikult siia toodud, kuid ehk on siiski nii, et suurem osa tüdrukuid teeb seda tööd omal soovil.

 

 

 


Vasakpoolsel pildil on maailma kitsaim maja. Elanik oli ka ise pikem, kui tema maja laius. Põhjus on muidugi klassikaline. Linnale tuli maksta selle eest, kui palju sinu maja tänavaruumi võttis. Võib arvata, et omanik eriti palju maksma ei pidanud. Parempoolsel pildil saab näha seda, kui imetlusväärselt sirged kõik majad on. Vajumise tõttu on mõni maja ettepoole viltu, mõni tahapoole või siis paremale või vasakule. Kahjuks küll unustasin küsida, kas mõni hoone siin juba ümber ka on vajunud. Pisa tornile paistab igaljuhul siit konkurente tasapisi juurde tekkivat. Lisaks viltustele majadele olevat Amsterdamis ka ühed jubedaimad trepid – ääretult järsud. Sellega olen ma ka nõus, sest hiljem Anne Franki majas käies oli küll tunne, et kohe kohe lendan ma selg ees alla.


Jeee, juust! Oma Free Touri käigus jõudsime ka juustupoeni, kuhu Ryan sisse hüppas ja meile karbitäie juustu tõi. Noh, degusteerimiseks või nii. Paganama hea juust oli! Oleks hea meelega ostnud, kui minu eelarve polnuks piiratud ja ma ei oleks kartnud, et ma seda lennukis käsipagasisse ei saa võtta. Muidug, kõik olid selle kallal nagu raisakotkad looma kallal ja kui Ryan selle karbi koos juustujäänustega tagasi poodi viis, saime me selle lõplikult endale ja võisime ka viimased ära jõhverdada. Kunagi peaks vist küll mingi juustukoolituse tegema. Ryan lubas ka seda, et järgmine kord, kui me Free Tourile tuleme, on ta teinud ka leppe kõrvalasuva šokolaadipoega ja me saame ka šokolaadi tasuta proovida. See oleks veel 100x parem. Amsterdami kuulus šokolaad jäigi mul proovimata, kui mitte arvestada hotellitoas ärasöödud šokolaade.


Üks väga paljudest kohvipoodidest(loe: koht, kust saad nt kanepikooke ja kanepit osta). Praegu enam neile kohtadele litsentse juurde ei anta, sest soovitakse tarbimist suurema kontrolli alla saada. Ehk, kui kaotad, siis oled ilma ka. Ja kaotada olevat seda päris lihtne: kanepikohvikus ei tohi alkoholi müüa, sees ei tohtivat ka tavalist tubakat suitsetada ja peal oli kindel piir, palju võib ühes poekeses kanepit olla. Arvu ma enam muidugi ei mäleta. Ahjaa, vanusepiirang ka loomulikult: alla 18aastased pole lubatud. Ma näen vist endiselt väga noor välja, sest kaks korda pidin oma uuest kotist (pilti näete hiljem) rahakoti välja otsime ja IDkaarti näitama, et tõestama, ma ei ole alaealine ja võin sisse tulla. Hehe. Mõnus egolaks. Aga jah, ei proovinud ma seal kanepikooki ega suitsu ega küspsit ega kohvi või mida iganes, millele kanepit sisse oldi topitud. Ja need, kes ütlevad et mis Amsterdamis käimine see ilma kanepit proovimata on, siis ma ei tea… Minu jaoks oli normaalne Amsterdamis käimine. Ei tõmmanud nagu eriti =)


Kes need siis on? Nendega kohtusin ma Free Touril olles. Tüdrukud on pärit Uus-Meremaalt ja teevad seljakotitrippi üle maailma. Poiss on pärit Alaskalt ja teeb Euroopa trippi. Suhteliselt tore oli koos nendega ringi jalutada ja lobiseda. Sain näiteks teada, et Nicki sõbrad arvasid, et ta on hull, et üksi Euroopasse läheb. Ja üldse, ta olevat oma sõprade hulgas ainuke, kes pole veel peret loonud. Ahjaa, ta on 23aastane =D Normaalne, või mis. Uus-meremaalased lubasid, et kui ma nende kanti satun, siis on öömaja olemas. Alaskale oleks ka nüüd veel toredam minna, paha asi on aga see, et Nicki nimi on mul märkmikus, mis jäi lennukisse. Damnit.


Kanaleid on Amsterdamis palju (daaa, kes seda siis ei teaks) aga sellest hoolimata nägin ma linnukesi, vaid ühel kanalil. Vasakul pool pidil on näha punaste tulede peegeldust veel, ehk siis pole vist vaja pikalt mõelda, kus see luikede ja partidega kanal oli. Põhjus, miks nad seal olid on ehk see, et seal vist paadikesed ei sõitnud. Vist on see põhjus… Muud põhjust küll nagu ei leia. Lisaks lindudele oli Amsterdamis vist teine komme ka – kassid baarides. Ja huvitaval kombel olid mõlemad kassid keda ma nägin, keskmisest natuke pontsakamad ja must-valge värviga. Ryani sõnul pidi kassi olemasolek positiivne märk olema – see tähendab seda, et rotte köögis pole xD Positiivne mõtlemine ju. Muidugi, kassidel olid ka oma kohad olemas, kus nad istuvad. Täieõiguslikud söögikohaliimed =)


Et miks ma siis üldse Amsterdami läksin? Et isa näha  =) Oli küll tore üle niiii pika aja kedagi nii kallist näha. Ehk siis Amsterdam läks täiega asja ette ära! =)  Šokolaadimedaleid sain ka. Need, mida Saksamaal šokolaadimedalite nime all müüakse on cräpid, mis cräpid. Väkad. Mingi väntsked ja venivad karamellisegud. Kalevi omad on õiged asjad. Sulasid lausa suus. Väga mõnus päev ja õhtu oli Amsterdamis. Ohjah, mõnna oli.

 

 


Endale ostsin täpselt ühe asja. Kõige tüüpilisema turistikoti: suur, kirev ja “Amsterdam” igale poole kirjutatud. Ise olen küll rahul, kuigi Malin mind (jälle) lollakaks pidas. Esiteks ma unustasin oma koti Friedersdorfi ja mul oli midagi vaja ja teiseks mul oli vaja õlakotti, mis a) mahutaks mu digika ja telefoni samal ajal b) millel ei esine ohtu, et märgid kohe küljest kukuvad ja c) mis ei ole korsett tissidega. Eesmärk täidetud ja uus lilla kott kenasti toanurgas.

 

 


Rattad, rattad, rattad ja veel kord rattad. Kui sa kuuled rattakella, siis hüppa tee pealt eest, sest Nemad juba ei peatud. Nad sõidavad ja kui sa ette jääd, on see sinu enda probleem. Ratta varastamise eest saad kriminaalsüüdistuse. Sama juhtub ka siis, kui jääd vahele katselt ratast varastada. Kui sa ise rattaga sõidad ja selle kuskile jätad, pane lukuga silla või posti külge kinni. Tudengitel on siin mäng, et kui leiad lukustamata ratta, viskad selle kanalisse ja sulle tehakse jook välja. Ma ei usu eriti, et keegi tahaks oma ratast Amsterdami kanalitesse otsima minna. Teine asi, mis vahepeal siin juhtub on see, et mõni auto leiab end kanalist. Kanalite ääres saab parkida, aga alati pole seal piiret ees ja siis võibki niimoodi juhtuda, et tagurdad viltu või liiga palju ja käib “sulpsti”. Selle eest saad ka süüdistuse kanali reostamise eest. Ehk siis nagu Ryan ütles, et Amsterdam on ka imelik linn: “Sa võid seksida pimedas avalikus pargis, kui see on lasteasutusest vähemalt 100m kaugusel, prostituudiga. Sinul ja temal võib olla taskus kuni 30g kanepit ja mingit seadust pole rikutud. Aga kui sa tagurdad kogemata auto kanalisse, on see kanali reostamine ja väga väga paha.”


Üks tänav Amsterdamis. Päeval, pärastlõunal ja päris õhtul. Jõulutunne hakkab juba tekkima. Aga jah, niimoodi lõpebki minu Amsterdami blogi. Muidugi, vastan lisaküsimustele ka, kui peaks olema. Ja kui te imestate, et ma alles nüüd selle üles panen siis reedel ma ei viitsinud ja nutsin oma märkmikku taga, laupäeval ma alustasin ja pühapäeval ärkasin ma alles kell 16.00… Upsi.

1 kommentaar

  1. märts 9, 2015 kell 10:51

    […] armastan. Ma olen käinud 18 riigis (Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Slovakkia, Sloveenia, Horvaatia, Itaalia, Liechtenstein, Šveits, Austria ja Hiina) […]


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: