Videokaamera ja kokkamisõppetunnid

Kui on soov teha kaerahelbeküpsiseid ja vaadata, mis juhtub, kui lisada ka šokolaadi, siis ma ei soovita lisada Daimi tükkidega šokolaadi. Karamell Daimi seest sulab, küpsised maitsevad kohutavalt ja lõhnast jääb mulje, et keegi on üritanud kööki maha põletada. Teise õppetunnina tuleks järgi vaadata, kas juust pole hallitama läinud. Ja seda enne, kui juustupulkade tegemiseks muu vajalik materjal kokku on segatud. Seega, õppetunnid köögist on käes ja oleme koos Maliniga valmis järgmine kord (loe: saan detsembrikuu raha ja võin poodi laiama minna) uuesti katsetama. Seni toitun makaronidest hakklihaga või hakklihast makaronidega. Ainult nädalake veel.

Üleval on siis meie Jenga mängu filmimine. Onju me olime targad kaamera paigutamise osas 😀

Tööl saime ka lõpuks ühe mõnusalt pika ülesande. Kui eelmine nädal käskis Ann mul videotöötlusprogrammi arvuti laadida, siis see nädal saime videokaamera ka kätte. Ülesandeks midagi filmida. Suht kiirelt tuli meil mõte, et filmime vabatahtliku elu Blossinis. Geniaalne, või mis? Plaan on filmida töölesaabumist (tehtud), töö tegemist, vaba aja veetmist (alustatud), teha intervjuu Blossini töötajatega ja filmida ka meie Friedersdorfi kodu (millalgi jaanuaris). Malin saab suurema osa ajast staari mängida, sest kui mina üksinda kaamera ette satun, lööb mul välja allergiline reaktsioon – kontrollimatu naermine. Samas mulle meeldib kaamerat ka hoida. Ma saan siis see olla, kes keelab, käseb, poob ja laseb. Ja see ka, kes tõmbab kõik arvutisse ja kustutab ja lõikab ja muud teemat, kui oma osa filmimises teinud staar lebotab. Kui ma alguses programmiga läbi ei saanud (aitäh lingi eest Youtube’i, kus oli õpetus olemas) siis nüüd vähemalt tean kus mis asub ja saan piisavalt nuputada ja näppida. Ärge sellest nüüd mingit meistriteost oodake. Eks niisama õpilasfilmi moodi tuleb tõenäoliselt. Kindlasti mingi hetk, kui on ühest minutist pikemad jupid, viskan ehk ka miskit siia üles. Praegu on meil vaja tegelikult ka laule taustaks leida ja need siis külge kleepida ja siis on elu täitsa tore.


Vasakul pilt minu tõlketööst =)

  • Malin vaatab kulmu kortsutades seda, et ma WoWi mängin. Nagu oleks suur vahe, kas ma istun arvutis ning kolan Youtube’s ja Facebookis ja vaatan filme(nagu tema teeb) või istun arvutis ja mängin mingit arvutimängu. Ta väidab, et minuga ei saa siis suhelda. Ta vist pole tähele pannud, et ma suhtun täpselt sama tõrjuvalt siis, kui ta keset filmivaatamist maast ja ilmast lobisema tuleb kui siis, kui ma raidin (tapan suuri koletisi koos teistega). Aga kui ma niisama mängus kolan, ei saada ma teda kunagi kuu peale. Tõestuseks on vist ka meie ühised kokkamiskatsetused =D Ma lihtsalt pole nii hea pealiskaudse jutu lobiseja 24/7. Mulle piisab sellest, et oleme kontoris ju nagunii terve päeva koos. Koju tulles tahaks alustuseks „oma aega“ nautida. Aitäh.
  • Istume kontoris Maliniga. Parasjagu on minu arvutitund (loe: internetijuhe on minu arvutis) ja tuleb Patrick: „Mul on internetti vaja!!!!!!!! Ma pean tööd tegema.“
    Mina: „Kui kaua?“
    Patrick: „No ikka suht kaua, vaata kui palju mul neid pabereid on, ma pean kõik sisse trükkima.“
    Mina ohkan ja annan oma pool tundi tagasi saadud juhtme.
    Seejärel natuke igavleme, filmime ja seejärel lõikame ja hakkame edasi igavlema. Patrick läheb ka kabinetist korra välja ja ma kasutan aega neti näppamiseks. Seejärel annan Malinile, sest tegelikult on tema kord. Patrick tuleb tagasi kabineti, istub arvuti taha ja… teeb tööd rahulikult edasi. Et siis… Kellel töötegemiseks interneti oli vaja?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: