Laupäevane tööpäev

See pole esimene kord, kui meil palutakse laupäeval tööle tulla, et paar tundi voodeid teha. Niipalju kui võimalik, me Maliniga seda ka teeme. Seepärast polnud ka tänane päev erand, kui me hommikul enne üheksat rataste selga istusime ja Blossini poole väntasime. Küll oli aga erand see, et kokkulepitud ajal 09.30 ei olnud seminarihotelli bosse seal, kus tavaliselt kohtume. Lõpuks leidsime nad Blossini pealt üles ja… saime teada, et tegelikult nad ei vaja meie abi ja nad olid Janale öelnud. Kas Jana ütles  seda meile eile õhtul, kui me enne minekut tema kabinetis käisime? Kas ta helistas? Kas ta saatis sms-i või meili? Ei, ei ja EIIIIII! Eriti tore oli Maliniga Blossinis passida ja oodata, kuni koju saame minna. Ma olin oma pesu kaasa võtnud, et see enne Prantsusmaad ära pesta, nii et ei saanud ära ka minna. Sõime siis Patricku komme (minu advendikalender sai eile juba tühjaks… ups), koristasime kabinetti ja kirusime Janat. Vahepeal tunneme küll puudust teistsugusest mentorist. Sellisest näiteks, kes ei unusta meile asju ütlemas ja kes aitab rohkem ja on üldse rohkem olemas. Kahju on ka sellest, Ann läheb veebruaris Blossinist ära ja siis on tõesti jama lugu, sest kui midagi juhtub ja Janat kontoris pole(või on kontoris aga ripub telefoni otsas) siis ei tea üldse, kelle poole pöörduda.

Koju jõudes jätkus koristamislaine. Nüüd ehk saab ahjus küpsetada ilma, et ilge põlemishais üles lööks. Kohe katsetan ära ka, sest proovin juustupulki teha. Aga vaba päeva kavatseme me ikka sisse kasseerida, selle “tööpäeva” eest.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: