Kodus – pagana külm on

Need, kellele ma rääkisin oma Riias ööbimise plaanist ei olnud sellest noh ülemäära vaimustuses. Mis see plaan oli siis: leidsin internetist inimese (www.couchsurfing.com), vahetasin temaga mõned meilid ja otsustasin, et ööbin tema juures. 22aastane samamoodi EVSi vabatahtlik Türgi kutt Fatih (?). Hoolimata sellest, et kõik oleks võinud kehvasti minna (ikkagi internet ju), oli kõik jumala super. Kui ma lõpuks AirBaltic lennujaama bussi abil õigele tänavale jõudsin ja õige ukse ees kokku saime, rääkisime esimese asjana lumest. Riia on ka seda valget ollust ääreni täis. Neljatoalises(+köök, vannituba ja wc) kõrgete lagedega korteris olid lisaks temale veel kaks Läti tüdrukut (neist üks meenutas mulle ühte tantsijat, kellega koos Hiinas käisime ja teine ei rääkinud õhtu jooksul peaaegu ühtegi sõna) ja üks Läti poiss (kes töötab muide Oriflame’i heaks).

Rääkisin ära kes ja kust ma olen. Teised noogutasid mõistvalt, et jälle üks sohvasurfaja ja siis istusin nende juurde maha. Mulle pakuti Rafaello komme, teed, hõõgveini ja kanepit. Pole vaja ehmatada, seda viimast ma endiselt ei võtnud vastu. Vaatasin lihtsalt, kuidas nemad tegid ja nautisid. Ja siis rääkisime pikalt ja laialt. Euro(ja see, et Eestil polnud ikka oma kroon, sest Taanil ja Rootsil ja Norral oli/on ka kroon. See-eest lätlastel on küll oma latt), majandus, narkootikumid Eestis ja Lätis, mida eestlased räägivad lätlastest ja vastupidi(muide miks eestlased ütlevad, et lätlastel on kuus varvast?), maailmas reisimine, keelte sarnasused ja erinevused ning kõik muu selline. Läti poiss oli kunagi viis päeva Tallinnas veetnud ja seal olles ühe sõna selgeks õppinud. Ma muidugi arvasin, et see on legendaarne „terviseks“ aga ei, seekord oli selleks sõnaks „tibla“. Lõpuks kuskil kahe ajal ei suutnud ma enam viisakusest ka üleval olla ja suundusin oma tuppa. Tegelikult kuulus see viiendale selles korteris elavale inimesele aga ilmselgelt polnud teda kodus ja mina sain suures ja laias voodis magada.

Hommikul, kui ma varajase linnuna kella üheksast silmad lahti tegin põõnasid kõik veel mõnuga. Pea kaks tundi hiljem, kui ma olin lebotamise ja arvutis passimisega aega raisanud, põõnasid kõik endiselt ja samasuguse mõnuga. Tjah, nii palju siis minu plaanist majutajatele kenasti head aega öelda. Selle asemel jätsin endast kapi peale ühe kirja ja Annekese šokolaadi ning läinud ma olingi. Natuke tuulasin Riia peal (jõudsin näiteks McDonalds’ini, mida siis külastasime kui Kodila kooliga Jurmalas käisime) ja kinnitasin kõhtu. Esimesena ostsin supi, mis oli hea ainult sellepärast, et see oli kuum ja teisena suure šokolaadiküpsise ja smuuti. Kui ma smuutit tellisin, siis teenindaja küsis silmad suured, et kas ma ikka tean, et smuuti on külm. Muigasin ja vastasin, et tean küll. Ammu teada, et ma olen see imelik, kes pakasega jäätist ka sööb. Samas kohvikus sain tasuta interneti võlusid ka nautida =) Paar-kolm tunnikest niimoodi veedetud ja suundusin hotell „Riga“ ette AirBalticu bussi ootama. Jah, talviti ma olen laisk turist. Aga kui mul lihtsalt pole head seltskonda, lumi puhub näkku ja ma olen selles linnas juba kaks korda turistina viibinud, siis ma lähen parem lennujaama, kus Läti poisi sõnul pidi avalik ja tasuta internet olema (ta väitis, et ainsana Euroopas. Aga ega ta ei teadnud, et meil rahvusvaheliste lendudega lennujaamgi on =)) ja nagu ma avastasin oli internet… ainult Lidos, kuhu ma poolkogemata sööma maandusin. Tallinnas võid sa igalpool maha istuda ja netti minna, aga seal ma ei leidnudki vaba lennujaama WiFit. Või siis lihtsalt ei ulatunud see turvakontrolli ja ooteala juurde.

Eks elasin selle üle ja kebisin lõpuks lennukile, mis pidanuks väljuma 18.30 aga 18.41 istusime ikka veel maas. See tähendab, et minu plaanist jõuda 20.03 Königs-Wusterhauseni rongile ei tulnud midagi välja. Ehk ideeliselt jõuan ma 21.03(reaalselt läks rong 21:16) rongile ja siis 21.41 (reaalselt läks rong 21:57) Friedersdorfi rongile. Ja kui ma ühest neist maha jään on paha lugu, sest ma tahaks täna ikka oma armsasse korterisse saada.

Jõudsingi umbes 20 minutit kümme läbi korterisse. Seenepurk oli natike vedelikku välja ajanud, aga muidu elas toit selle õhureisi üle. Ma nüüd üritan oma jääkoopas magama jääda.