Inglaste saksa keel ja minu saksa keel

Tegime kolme soovi kollaažid: mida ma soovin oma isiklikus elus, mida ma soovin oma projektis muuta ja mida ma soovin kultuurselt. Siin on valik meie seminari kunstike meistritöödest. Üritage siis minu oma ka üles leida =P Muidugi siis saate üles leida, kui pidid üles panen. Suure tõenäosusega teen ma suure pildipostituse kolmapäeva õhtul, kui olen kodus hea interneti juures.

Siin olles kuulen ka seda inglaste saksa keele aktsenti. Ma ei tea, kase selle all mõeldakse just seda, kuidas Pip ja Steven sõnu hääldavad või ei aga minu jaoks on see naljakas. Tegelikult ei tohiks ma küll sellist asja arutada, sest mu enda aktsent on tõenäoliselt 100x hullem aga natukene võin ju ikka muljetada. Kõige rohkem saan ma sellest aru, mida nad teevad täheühendiga -ch. Näiteks sõna „ich“ (hääldada põhimõtteliselt „ihh“ ja tähendus on „mina“) hääldavad nemad „ik“. Sõna „nicht“ (hääldada põhimõtteliselt „nihht“) hääldavad nemad „nikt“. Vahepeal pean küll aju ragistama, et aru saada, mis sõna mõeldakse aga küll ma lõpuks saan aru. Teine asi on inglispärane hääldamine. Need, kel inglise keel suus, saavad teha katse: kõigepealt öelda inglise keeles „war“ ja seejärel saksa keeles „war“ (vihje: loenagu kirjutatakse). Ja siis mõned pisiasjad veel, mida ma ei oska välja kirjutada, aga millest kuulates aru saab. Veel kord, ei ole ma ise saksa keeles midagi nii perfektne aga siiski on huvitav erinevaid aktsente kuulata.

Ja kui minu saksa keele peale minna… Mulle jõuab viimaks kohale, et tegelikult ma olen siiski üpris tugevalt arenenud. Kui on-arrival seminar möödus vingus ninaga, sest ma ei saanud midagi aru siis siin saan ma vähemalt kolmveerandist jutule kenasti pihta. Loomulikult ma kõiki sõnu ei tea, aga mõte jõuab kohale. Lisaks saan ma ise saksa keeles (sellest, kui grammatiliselt korrektne mu keel, me ei räägi) vestlusi maha pidada ja kui keegi minult saksa keeles midagi küsib, siis ma ei vasta „Ähh?“ vaid ütlen vastuse mida oodatakse. Onju see on areng! Aitäh Vikile, et ta mulle saksa keele töövihikuid jagas. Ma olen viimaks minevikust ka aru saanud. Valged kohad mu mõistuse saksa keele osas on jäänud, aga need on tunduvalt väiksemad kui varem.

Pärastlõunane pool koosnes meil Marionist, kes on Saksamaa NA esindaja ja tuli meie küsimustele vastama ja probleeme lahendama. Probleeme mul ei ole, küll aga oli üks suur ja kole küsimus – projekti varem lõpetamine. Mitte, et Blossin nii jube oleks aga mul tuleb mõelda sügisele ja ülikoolile. Tallinna ülikoolil (minu hetkeline esimene valik, kus haridusteed jätkata) on sisseastumisperiood 11.-17. juuli aga minu projekt lõpeb 27. juulil. Variant, kus ma kulutaksin ca 200€ lennupiletitele, teen sisseastumiseksamid ja siis lendan kümneks päevaks tagasi Saksamaale ei ole just mu lemmik… Seepärast oligi mul vaja Marioniga rääkida ja uurida, kas see oleks väga jube, kui ma projekti varem lõpetan. Nüüd tean, et mul on kolm varianti selle tegemiseks. Esimene on kõige keerulisem. Lõpetame mu projekti varem ära, sellega kaasneb natukene mailisaatmist või telefonikõnesid, et selgitada miks ma varem lõpetan ja kõik korras. Teine ja kõige lihtsam variant on, et ma tekitan endale niipalju vabu päevi, et saan need kolme töönädala ulatuses (15 päeva) välja võtta ja ei mingeid probleeme. Viimane ja minu lemmikvariant on see, et Blossin saab aru ülikooli tähtusest, ei nõua lollikstöötamist ja kingivad mulle kolm vaba nädalat. Ma sellele variandile parem ei mõtlegi, et nad ei taha üldse mind enne 27. juulit ära lasta. Sest kui tuleb see variant… siis tuleb ka väga palju draamat.

Huvi pärast tegin natukene matemaatikat ka. Kuu söögiraha on meil umm… 215 euri. Täna oli meil tabel, kus oli siis kirjas palju igale söögikorrale peaks päevas raha kulutama. Hommikusöök 1,53€, lõunasöök 2,73€, õhtusöök 2,73€ ja mingi imeliks Isgesamt 7€. Nädalas siis peaks mul minema ca 50€ ainuüksi toidu peale. Ja mul läheb? Tadadadadadadaaaaaaaa – ca 30 euri! Kokkuhoidlik või mis? Aga 50€ toidu peale kulutada. Jeebus, mida ma siis ostma peaksin? Kalamari ja hanemaksapasteet 24/7 vist.