Vabatahtlike reede

Kell on umbes kümme õhtul.
Malin: Ma lähen varsti magama.
Mina: Ma lähen kohe magama.
Malin: Pagan, me oleme ühed igavad vabatahtlikud.

Tegelikult oli põhjust ka. Malin köhib ja turtsub oma nädal aega. Põdrasamblateed proovis ta paar lonksu ja ütles, et tema sellist sita maitsega asja ei suuda juua. Nohjah siis, jõin ise ära. Hiljem pakkusin talle mukaltiini tablette. Neid sõi küll ilusti.
Reede hommikul hakkas minul enesetunne järjest kehvemaks minema, mis tipneski siis sellega et reede õhtul oli mul nii jube olla, et ma lihtsalt virisesin. Koguaeg oli tunne, et ma nüüd lähen ja oksendan ja reaalselt muidugi ma nii kaugele ei jõudnud. Süüa ei saanud, teed ei saanud juua, kõhus keerles koguaeg  ja seetõttu kebisingi kella kümne paiku viimaks magama ära. Tänane hommik on vähemalt parem ja ma loodan, et see  imelik asi tagasi ei taha tulla. Ahjaa, söetablette olen ka krõbistanud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: