Lihtsalt midagi

Patrick paneb meid õhtul maja ees maha.
Meie: Mis kell homme?
Patrick: Üheksa.
Meie: Üheksa, mitte kümme. Üheksa?
Patrick: Jajah, üheksa.

Hommikul saab kell veerand kümme, kebin tagasi magama. Patrick helistab uksekella kell kümme. Ja niimoodi kordub see peaaegu päevast päeva, kuigi me iga kord küsime, kas üheksa või ikkagi kümme.

* * *
Vahepeal teeme Patrickuga nalja.
Meie: Millal siis homme?
Patrick: Üheksa (9 on inglise keeles „nine“ ja selle hääldus on põhimõtteliselt saksakeelne ei ehk „nein“)
Meie: Mis, ei lähe tööle? Super ju!
Patrick: Misasja, üheksa!
Meie: Jeee, homme on vaba päev!

Patrickul on juhe. Lõpuks anname alla ja ütleme, et jaja, homme kell üheksa.

* * *
Lõunasöök ja on mingi uus liha, mida me varem pole saanud. Arutame mis liha see on, mõtted käivad pardist kalkunini. Patrick vaatab menüüd ja ütleb, et see on küülikuliha. Malin lükkab liha, mida ta paar ampsu söönud on, kõrvale.
Mina ja Patrick: ???
Malin: Ma ei saa seda süüa.
Mina ja Patrick: Enne sõid ju.
Malin: No siis ma ei teadnud ju mis see on. See on jänes, lemmikloom ja see on praegu minu taldrikul.
Mina: Mis sa mõtled siis karvastele ilusatele jänestele, kes sind armsate silmadega vahivad?

Malin käsib mul vait jääda.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: