Ootused ja reaalsus

Alati ei juhtu see, mida ootad või mida ette kujutad. Maliniga üks kord rääkisime ja saime aru, et meie ootused EVSist olid natuke teistsugused kui päriselt juhtunud on. Mina sain põhilised ootused osapooltevahelisest lepingust ja seetõttu võtsingi oma lepingu ette, et vaadata palju vastab kirjutatu reaalsusele. Muidugi ei tõlgi ma tervet lepingut siia ümber, valitud palad ikka.

Vastuvõtva organisatsiooni kohustused:
seminaridele registreerumine, Saksamaale saabumine ja lahkumine, vabatahtliku aitamine kohalikku ellu sisse-elamisel, mentori toetus, keelekursus, kriisiolukordade lahendamine, lõpureport.

Seminaride ja Saksamaale saabumise ning lahkumise üle pole mul midagi kurta. Kõik on siiani mugavalt läinud ja on arvestatud minu soovidega. Lõpuraportit pole me veel näinud, aga nähes kuidas Malin sellega mässab, siis ma saan ainult loota, et mul läheb kiiremini. Asi mida aga pole üldse täidetud on kohaliku eluga integreerumine. Jah, me teame kus on pood ja kus on postkontor, aga ühegi kohalikuga me tutvunud pole. Pole ka meile vihjatud, kus Friedersdorfi noored kokku võiksid saada (kuigi Friedrich vist lausa töötab ühes noortekeskuses poole kohaga) või kasvõi noored Königs-Wusterhausenis või Storkowis. Kriisiolukordades (AXA!) olen ma rohkem abi saanud oma saatvalt organisatsioonilt.

Vabatahtliku tööülesanded:
Vaba õhu tegevused noortega, töö rezeptionis(tervitamine, ala näitamine) ja köögis(nõude pesemine, söökide serveerimine), rahvusvahelise ürituse organiseerimine ja kuidas sedaläbi viia, kanuumatka ja ronimise läbiviimine, kontoritöö, inimeste transport minibussiga, teiste töötajate aitamine Funsport Halle’is ja pubis. Vabatahtlikud on oodatud osa võtma ka Blossini eriüritustelt (spordipäev, lihavõttetuli, jõulupidu).

Erinevate ülesannete rohkus on just see, mis mind projekti juures võlus. Aga vaatame nüüd asja reaalselt ja kõige pealt positiivselt: rezeptionis oleme mitu korda olnud, erinevate noorterühmadega projektid (Juleica, Prantsusmaa, noortevahetus), ronimiskursused, kontoritöö ja eriüritused (jõulupidu, millel ma Potsdami kasuks otsustasin) on kõik olemas. Aga nüüd… tegelikult on need suhteliselt ühekülgsed olnud. Ma ei ole õppinud kuidas valmistada ja läbi viia rahvusvahelist projekti, sest ma olen seal olnud pigem osalejana kui ühena juhtidest. Muidugi, ma ei taha olla see kõige suurem Boss, aga mulle oleks kasulik ka ettevalmistaval tööl osaleda. Kööki pole me jõudnud ja ka minibussiga ei sõida, sest selleks tuleb siin olla 21aastane. Kahju, et nad tähele ei pannud, et ma olen 18aastane. Ka ei ole olnud teiste töötajate pubis või Funsport Halle’s aitamist, millest on ka kahju. Kanuumatkade vähesuse üle ma ei vingu, sest augustikuu olin ma keelekursusel, korra käisin seal ja no kes see ikka tuleb keset talve siia kanuutama. Muidugi on mul olnud ka tööülesandeid, mida lepingus ei mainitud (voodite tegemine, Blossini ümbruse koristamine, suvel algab ka paatide puhastamine, filmimine) aga see on minu jaoks pigem positiivne.

Tööaeg:
Nädalas 30-35 tundi viiel päeval, iga nädal kaks päeva vabad ja iga kuu kaks puhkusepäeva.

Kõik korras, pole midagi kurta. Päevad on vahepeal pikemad, aga see on meie enda valik tulla ja minna Patrickuga, mitte bussi või jalgrattaga.

Elukoht:
Vabatahtlikud elavad ühes korteris Friedersdorfis, kus tuleb jagada kööki ja vannituba aga magamistuba on kõigil eraldi. Kõik elukoha kulud tasub vastuvõttev organisatsioon.

Ka siin on põhimõtteliselt kõik korras. Korter on mõnus, maja raputama panevate autodega olen ma ära harjunud ja ruumi on piisavalt. Ainus probleem on ehk see, et vahepeal teevad hiired külaskäike, häälte järgi elab katusel öösiti aktiivne tiiger ja hilisõhtuti vannitoas olles võib kuulda, et keegi üritab seina sisse elukohta teha. Seda looma, kes sinna üritab kolida, pole me veel välja mõelnud.

Riskide vähendamine ja turvalisus:
Vabatahtliku informeeritakse sellest, mida teha siis, kui tuleb mingi ohuolukord, vabatahtlikud saavad ka hädavajalikud telefoninumbrid (politsei, tuletõrje, haigla, apteek) ja mentori ning tiimi kontaktandmed.Noh, ma tean Jana numbrit ja enamikke e-maile. Kas see katab kõik loetletud asjad?

Et jah, see oli siis lühikokkuvõte =)

2 kommentaari

  1. pille said,

    veebruar 19, 2011 kell 08:00

    Äkki sa peaks lihtsalt oma organisatsioonile seal meelde tuletama neid lepingu punkte, mis pole täidetud ja mida sa tahaksid veel õppida? Sul on ju veel mitu kuud seal olla ja kui organisatsiooniga läbi rääkida, arvan, et nad on nõus sind rohkem kaasama. Omast kogemusest vastuvõtva organisatsioonina tean, kuidas vahel oma töötuhinas võivad vabatahtliku vajadused ununeda, kui ta ise suud lahti ei tee ja oma nõudmisi ei esita. Igathes edu sulle 🙂

    • Shamio said,

      veebruar 19, 2011 kell 17:18

      See on nüüd jah plaani võetud. Kuna hetkel on Malini ärasaatmine ja seetõttu ka igast asjade ülerääkimine (näiteks me saime nüüd teada, et Malini final reportis esitatud probleemid on suures osas samad, mis olid eelmistel vabatahtlikel. See tähendab seda, et umbes 9-10 kuuga pole midagi muutunud) siis saab ehk selle raames midagi selgeks tehtud. Ja kui ei saa, siis lähen ja hakkan näpuga järge ajama 🙂 Kui muidugi Janal aega on.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: