Pildistamispäev

Täna oli tõesti pildistamise päev, ma jõudsin lausa kahel fotol ilutseda. Alustame muidugi sellest, et ma võtsin reedese päeva töölt vabaks, et jõuda esimesel pildistamisele. Selleni jõudsin ma Couchsurfingu Berliini klubi kaudu. Nimelt otsis Yuki osalejaid projektile “Pray4Japan” ehk maakeeli: palveta Jaapani eest. Projekti alustamisepõhjus on Jaapanit tabanud maavärin ja tsunami ning peamine idee on näidata, et nad ei ole üksi. Pikemalt saab projekti põhjustest ja ideedest lugeda siit(inglisekeelne Facebooki kodukas). Couchsurfingu lehel peale paariminutilist mõtlemist andsin ka end üles ja leppisime kokku, et kohtume Alexanderplatzil Maailmakella juures kell 14.00. Selleks, et mind hästi ära oleks tunda, panin jalga lõhkised teksad, sest kui ma ütlen “Mul on lõhkised teksad” ja ma need teksad jalga panen, siis minust mööda pole võimalik vaadata. Egolaks jaja missugune =D Kõik kiitsid ka, nii armas =) Sinna jõudes pidin natuke ootama ja seejärel jõudis ka Yuki koos seltskonnaga kohale. Natukene niisama lobisemist, tervitamist ja seejärel sain selga käsitsitehtud t-särgi “Pray for Japan”. Pildistamine läks kähku, kaks klõpsu ja valma. Kui Yuki pildi Facebooki jõuab laadida, saan endale ka näpata ja teile näidata. Seejärel oli ka natuke paberitööd. Ühele paberiribale pidin kirjutama oma mõtted, mida ma sooviksin jaapanlastele edastada, oma nime, tegevusala ja riigi, kust tulen. Teisel paberil pidin ma allkirjaga tõendama, et ma olen nõus oma pildi kasutamisega antud projektis. Ja see on juba midagi, sest kõige kaugem unistus on sellest projektist raamat teha =) Aga jah, kõik tehtud, natuke veel juttu ja oligi “Tsaupakaa!”

Edasi suundusin Alexasse, sest minu algse plaani Berliini peal jalutada, rikkus vastik tuul ära. Alexas kõndisin mööda Bianco kingapoest, kus oli mingi võistlus ja auhinnaks 65 euro väärtuses kingi. Uugh! Kingahooliku tuleke lõi mul peas põlema ja astusin aga uksest sisse. Mis siis teha tuli? Valisid poest välja kinga, millega arvad et sul oleks kena pilti teha, lasid meigi teha (või ka mitte), poseerisid, täitsid paberi ja jääd lootma, et võidad. Nii, võitu ma ei looda. Nii äge ma ka ei olnud =D Aga omaette kogemus oli küll, sest meigi tegi küll vist mingi profimeikar ja pagana kena kukkus välja. Eriti hea oli see, et kui ta seletas, et idee on roosa ja tüdrukulik ja mannavaht siis ma kujutasin juba ette, mis roosa koletis mulle näkku maalitakse. Aga lõpuks peeglist ennast nähes: roheline lauvärv! Oujee ja niii ilus oli ka! Kingapilti ma vist ei saa näidata, ei usu et see kuskil netis üleval on, aga meigipilt (kodus oma seebikaga tehtud) tuleb siis, kui ma ka “Pray4Japan” pildi kätte saan. Seniks aga… ilusat päeva jätku.