Rezeptiondienst

Rezeptiondienst. Jube sõna? Minu jaoks piisavalt jube. Teooria on lihtne – istu 12. aprillil 13.15-19.15 valvelauas. Päev varem saad Danielilt viimased juhised ning elu on lust ja lillepidu. Hehe. Tegelikult ma ikka suhteliselt pelgasin seda. Just oma nõrga saksa keele pärast, sest valvelaud on selline koht, kuhu kõik tulevad kui probleemid on ning kuhu inimesed helistavad, et uurida mis toimub. Danieliga tegime selgeks, et väga tihe päevakava mind ees ei oota ja reaalselt ma väga palju üksi ka ei pea olema. Lutz istus kõrvalbüroos kuni kella kuueni, Marie lahkus kella nelja ajal ja kolmveerand seitse tuli juba Michael. Ehk siis ainult 45 minutit totaalselt üksinda.

Kokku tuli mul vastata viiele telefonikõnele. Kõigepealt keegi Backhausi nimega ja uurisid, kus Aaron on. Olles eelnevalt informeeritud, edastasin oma teadmise et Aaron tuleb homme kell üheksa. Leene helistas pärast esimest halva ühendusega telefonikõnet tagasi ning arutasime homset Jenas toimuvat. Köögitöötaja helistas, et uurida kes tuleb õhtusesse vahetusse ja korra helistas veel keegi Backhausist ja ütlesin talle ka, et Aaron tuleb homme kell kümme. Kõige uhkem olen ma siiski selle telefonikõne üle, kus üks mees uuris kaua Tegeli lennujaamast Blossini sõidab. Kordagi inglise keelt ei kasutanud, natuke puterdasin küll aga mina sain temast aru ja tema sai oma info kätte.

Valvelauas kohapeal pidin ka küsimustele vastama, internetiaega müüma, võtmeid andma, tõkkepuud avama ning vaid kahel korral saatsin abivajajaid teise büroosse. Ühel korral, sest ma tõepoolest ei saanud aru mida paganat ta tahab ja teisel korral olid tüdrukud viktoriini tegemas ja tahtsid teada, mis on ühe lühendi tähendus. Lisaks sain internetis surfata, saksa keelt õppida (Mariest oli eriti armas üks mu saksa keele ülesanne kontrollida ja Imperativi seletada), puuokstele plastmune riputada, kassaaparaadi lukku panna nii et Lutz pidi selle uuesti käivitama ja jahm… ongi vist kõik. Nii jube polnud kui ma kartsin. Muidugi oli paar pisikest probleemi aga ükski lahendamatuks ei osutunud. Kõige hullem osa oli kell veerand kaheksa rattaga vastutuult koju sõita.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: