Eesti õhtu Jenas

Kõigepealt, Jena asub Weimarist paarikümne kilomeetri kaugusel. Berliinist aga nelja tunni rongisõidu ja kahepooletunnise autosõidu kaugusel.

Ma nüüd ei mäletagi täpselt, millal Leene mulle Eesti õhtu korraldamisest rääkis. Vist oli siis, kui Magdeburgis aga võiks ka varem olla. Ettevalmistava osana vahetasime Facebookis sõnumeid ning pidasime Skype konverentse, et ära jagada kes mida teeb ja et ma üldse rohkem aimu saaksin, mis toimuma hakkab. Aga kui väga aus olla, siis ega ma kohale jõudes ikka ei osanud oodata seda, mis päriselt juhtub. Teemaks oli Leene valinud laevasõidu Eestisse. Oma lasteaiarühma abil oli ta ehitanud laeva, kaptenisilla, päästerõngad jms. „Kajutiseintele“ lisasime pilte Eestist: tantsu- ja laulupidu, ilus Eesti loodus, talv, jäätee ja toidud. Ma kirjutasin mõned pudelipostikirjad ja parim osa – Eesti toit. Kohale jõudes panigi Leene mind toitudega tegelema. Esimesena alustasin kama juures ja vaatasin samal ajal kuidas teine tüdruk Vana Tallina, kohupiima ning rosinatega mässas. Valmissaadud kama valasin pisikestesse plasttopsidesse ning pärast kujundisse seadmist oli mul jube järgmine ülesanne käsil. Mis seal ikka, kaunistamine, muusika sättimine ning igal moel kiirustamine, et õigeks ajaks valmis jõuda.

Laevale „Fantaasia“ tulnud reisijate kava oli tihedalt sisustatud. Neli sakslast olid õppinud „Kaerajaani“, ning esitasid seda ja tervele rahvale (oma 50 inimest) õpetasime „Kes aias, kes aias“ tantsu. Leenel oli ettevalmistatud presentatsioon Eestist koos piltide ja hääldusharjutustega. Näiteks: hauaöö õudusunenägu. Mis seal ikka, veel lobisemist ja veel söömist ning oligi kõik! Inimesed hakkasid tasapisi ära vajuma ning meile jäi peo kõige lõbusam osa – koristamine. Kui aga rääkida veel inimestest, kellega seal kohtusin siis kõige huvitavam oli kindlasti sakslane Michael. Esiteks seetõttu, et ta oli ühe semestri TTÜs vahetusõpilane ning teiseks seetõttu, et ta kiitis mu saksa keele väga heaks kui vaadata, kaua ma õppinud olen. Päris pikalt lobisesime ja saksa keeles =) Ma vist arenen keeleliselt. Teine huvitav inimene oli tüdruk (kelle nime ma olen loomulikult unustanud) Argentiinast kuid kelle isa on pärit Eestist. Maailm on väike, või mis! Kahte EVSi vabatahtlikku (lisaks Leenele) kohtasin ma ka. Aga jah, õhtu hindan väga kordaläinuks ning kaks selleks kasutatud vaba päeva läksid asja ette. Ise ma küll sellist mastaapi üritust korraldada ei suudaks, täiesti ausalt.

Enne tagasisõitu Berliini oli mul võimalus Jenas jalutada. Pisike armas ülikoolilinn – nii Tartu suurune. Oma ajalise plaani tõttu (kell 11 autoga tagasi Berliini) jõudsin ma ainult vanalinnas ringi jalutada aga see oli kena. Vanalinna osa oli tõesti ilus ja armas ning mis parim – ma nägin igas kohas seistes mägesid. Külastamist väärt linnake.