Täna nägin ma väga jube välja

Kolm korda on kohtuseadus ja nii läksingi jälle verd andma. Jopsehil oli ka paras aeg eelmisest korrast möödas, ning ta liitus. Kõigepealt ehmatasin ma vist arvuti ära, sest kui minu kaart sisse skänniti läks tehnikaajastu kiirus tagasi kiviaega. Ootasime ja ootasime ja ootasime ning viimaks sain kätte. Kahjuks olin arvuti nii ära hirmutanud, et Joseph pidi ka tükk aega ootama enne kui paberid kätte sai. Kontroll läks hästi, arsti jutust sain midagi kolesterooli kohta aru ning edasi nii-öelda protseduuriruumi. Verd võeti siis vasakust käest ning kohe sain esimese glükoositableti keele alla, sest ma olin nii valge näost. Suht kaua surkis ka nõelaga, enne kui ilusti sisse sai. Valus polnud õnneks, lihtsalt natuke ebamugav. Natuke sain siis niimoodi lamada aga masina piiksumine ei lõppenud ja pidime nentima, et minu vasakust käest verd ei tule.

Olin nõus uuesti proovima ning läksin teisele voodile. Uus glükoositablett ja uuriti jälle, et kas kõik on okei. Jah, endiselt oli kõik okei =D Kui arst tuli mingeid pabereid tooma, sai tema ka küsida, kas ma tunnen end ikka hästi. Igaks juhuks tuli mul pulssi ka mõõtma aga selles midagi ebanormaalset polnud. Enne kui nõel sisse pandi sätiti voodi kallet ka, nii et jalad kõrgemalt oleksid ja pead natuke rohkem kuklasse ajades võisin aknast välja vaadata. Vahepeal kommenteeriti, et mul on külmad ja sinised käed et kas ma ikka tunnen end hästi. Olekus muutust ei olnud, kõik oli okei =P Josephi veri oli kiirem ning jooksis rutem koti täis, kui mina nii et tema suunati edasi teed jooma ja nännikotti võtma. Ma sain veel ühe glükoositableti keele alla ja mõne aja pärast lõpetati ka vere võtmine. Egas midagi, kõlgutasin jalgu, jõin teed ja mahla ning kinnitasin et ma tunnen end väga hästi. Viimane asi, mida kaks töötajat mulle ütlesid, kui ma oma nännikoti kätte sain, oli et ma olen näost väga kahvatu. Ehk siis kokkuvõtteks – ma nägin täna vist väga jube välja, et minult nii mitusada korda enesetunnet küsiti ja kahvatust kommenteeriti =P

Muidugi see kahvatus on minu puhul normaalne, nii et kes arvab et ma valetasin siis seda ma ei teinud. Nüüd istun kahe sidemes käega kodus, söön nännikotist saadud õuna ja nillin muid maiustusi. Järgmine kord võin minna verd andma 9. augustil.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: