Laupäev Berliinis: rahulolev punanahk

Viimaks ometi jõudsin tagasi Berliini turistiradadele. Linnast läbivoolava jõe Spree peal on lugematult palju tuuripaate ning kaatreid ja vahel ka kanuusid. Mina otsustasin mugava tuuripaadi kasuks ja kell üksteist asusin ülejäänud turistidemassiga teele. Sõit oli 3 tundi ning 40 minutit pikk ja koosnes lugematult paljude sildade alt läbisõitmisest. Peaaegu iga sild oli nii madal, et püstiseistes oleks saanud kokkupõrkest peapõrutust ning seetõttu lasti laev enne silduasignaali ja giid tuletas meelde, et kõik võiksid oma tagumiku toolile asetada. Osa teest sõitis meie ees teine turistikas ja mingi hetk jäime ühe väikese paadikese taha kinni. Turistikas juhendas seda paadikest, ning käskis vasakule poole tõmmata. Paat läks paremale ning valjuhääldajast mainiti siis „Vasak on teisel pool“,“ mis vähemalt meie laeval põhjustas naerupahvaka. Ilm oli parjalt päikseline, kuid ma olin ainus, kes ülemise osana bikiine kandis. Paar tundi olin vist üleval ning siis läksin alla varju istuma, et mitte ära põleda aga muidugi jäin ma hiljaks. Põlesin nii ilusti ära, et peale paadituuri ostsin koheselt after sun kreemi ja mäkerdasin end sellega ning koju jõudes lendas rinnahoidja esimese asjana nurka, sest paelad soonisid pagana valusalt. Põlesin muidugi ära ainult õlgadelt, vasakult käsivarrelt ja eest rinnalt. Kõht on ikka valge, nii et konn ma olen ja konnaks ma jään =p Muidu tuur ise oli täitsa kasulik. Giid rääkis saksa keeles ning vahepeal ka natuke inglise keelt, nii et väga lolliks ma ei jäänud aga kui aus olla, siis ega uute ajalooliste ja kultuuriliste teadmiste saamine mu peaeesmärk ei olnudki. Muidugi see oli hea boonus aga ma tahtsin lihtsalt Berliini teise nurga alt nautida.

Pärastlõunaks olin ma vastu võtnud Claudio kutse liituda tema ja tema sõpradega Görlitzi pargis toimuval grillikal. Ma olen suhteliselt õnnelik, et ta kutsus ja veel õnnelikum et ma vastu võtsin, sest head aega sain seal veeta enam kui küll. Seda vist pole mõtet mainida, et seltskond oli multikultuurne jälle =D Mitmest erinevast riigist inimesed ja üks armas krantskoer Puškin. Poest leidsin veel ühe õlle, mis mulle maitseb. Tegelikult on see natukene jama, sest varsti ei suuda ma enam mõelda, mis õlle koju kaasa võtta. Tegu on selle rohelise õllega, mida koos perega esimest korda jõin, mida ma laeval jõin ja mille siis lõpuks poest pudelikujul ka leidsin. Proovisin punast ka, aga see polnud nii hea – oli natuke liiga magus. Mida veel siis… parkides grillimine on ikka metsikult populaarne. Mulle jäi pidevalt mulje, et tegu on mingise festivaliga, sest Eestis ju ei roni tavalisel laupäeval pered ja sõpruskonnad parki lihtsalt grillima. Siin on see muidugi rohkem kui populaarne, terve park oli inimesi täis =D Lisaks olid seal ka pudelikorjajad, kes käisid seltskonna juurest seltskonna juurde ning korjasid ära kõik tühjad õllepudelid. Meie juurde tulid ka kaks (välimuse poolest) türgi naist suure taldrikutäie toorete kotlettidega ja pakkusid meile, sest neil ei olnud nii palju inimesi kohale tulnud, kui nad arvasid ja toitu jäi üle. Midagi nad vastutasuks ei tahtnud ja meie saime lihtsalt rohkem süüa. Lõpetuseks mängisime paar ringi Uunot ja libahundimängu. Koju läksin alles kella üheksase rongiga. Oleks võib-olla ka hiljem läinud aga ma polnud enam kindel, kas sellest järgmine läheb normaalselt ning riskida väga ma ei tahtnud. Aga oli tore, väga tore laupäev.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: