Brieftasche???

Istun siis lauas jälle, kui tulevad kaks poissi ja küsivad kas keegi on siia Brieftasche toonud. Mul on jumala juhe ning juhatan nad edasi Claudia juurde. Ise m6tlen samal ajal, et mis pagana asi see Brieftasche veel on. Ma tean, et Brief on kiri ja Tasche on kott aga kirjakott? Claudia tuleb vaatab kohad läbi ning nendib, et t6esti seda salapärast Brieftaschet siin ei leidu ja poisid lähevad noruspäi minema. Samal ajal olin ma Google Translatoriga jälle tutvunud ning teada saanud, et selliselt nimetatakse siin rahakotti… Einojah, väga “loogiline” =D Homme lähen esimest korda kööki tööle ka. Ei tea kust neil nüüd pähe l6i, et mind appi kutsuda aga hommikusöögiks olen seal kohal. Pikad püksid kästi ka jalga panna, muidu tilpnen siin ikka seelikute v6i kleitidega.

-1.50 ja -1.25

Nagu näha numbritest, siis käisin silmaarsti juures =) Parem silm uhkeldab -1.50ga aga vasak silm on tublim ja tal on abi vaja ainult -1.25 jagu. Paar aastat tagasi kui juhilubadeks prille käisin tegemas, olid vist silmad samal tasemel, nii et väga hullemaks pole asi muutunud. Kohaks valisime siis Königs-Wusterhauseni prillipoe Gebauer Optik. Marie soovitas seda ning see oli hea lähedal ka. Berliini olnuks hulga tülikam sõita ning Friedersdorfis prillipoodi ei eksisteeri. Ma jõudsin enne Janat kohale ning seletasin ära, et olen Ene ja et eelneval nädalal helistasime ja olime aja kinni pannud ning muud sellist tavalist mula. Seejärel suunas silmaarst mind toolile istuma ning käskis lõua alusele toetada ja pisikese augukesse vahtida ning õhupalli vaatamisele keskenduda. Samal ajal tegi tema erinevaid pilte, aparaat surises, muutis teravust ja sähvatas paar korda punaseks. Tulemuseks igaljuhul öeldi, et värvide nägemisega on mul kõik korras ning näidati ka mu silma mitmes eri variandis. Minu lemmikpilt oli see, kus mu silm pigem mägist maastiku meenutas xD

Enne veel kui Jana kohale jõudis, läksin ma teise ruumi ja tuli juba mulle tuttavam asi. Prillid ette ning vaata teisel seinal paiknevat tahvlit ja ütle, mida näed. Ilma prillideta nägin valget laiku =D Kui klaasid ka juba ette suruti, siis nägin valgele laigule tekkivaid tähti ka. Selles ruumis istusin vist ma viisteist minutit ja lõpuminutid olid päris tüütud, sest need prilliprototüübid olid rasked ja ma pidin kätega toetama, et need mul päris nina pealt alla ei vajuks. Klaasidega korras, läksin välja ning Jana oli ka juba kohale jõudnud ja teda kostitati tassi kohviga. Mul algas parim osa – raamide otsimine. Ma avastasin, et mul on väike nägu (mitmed ilusad raamid olid liiga laiad) ning kallis maitse – miskipärast sattusin ma koguaeg raamide juurde, mille hind läks üle 200 euro. Poe peale leidsin neli raami, mis tundusid ilusad ja toredad. Väljavalituks jäid raamid, mida ma tulevikus ise vahetada saan. Vaja vaid netist uued meeldivad raamid tellida =)

Seejärel läks arve tegemiseks. Ja summa tuli? Khm…. 380 eurot =D Üks klaas on juba 95 eurot, nii et odav lõbu ei ole. Samas, olge rahulikud – ma pole miljonäriks hakanud. AXA maksab maksimaalselt 300 eurot kinni (ja ülejääva 80 euro jaoks on ka plaan. hihi) ning siis ma ei pea ise järgmine kuu leivakoorukesi sööma. Muidugi pimesi nad ei maksa. Skännisin arve sisse ning saatsin AXAle ja ootan nüüd nende vastust, kas ja kui palju nad korvavad. Ise olen ma maksimaalselt nõus 100 eurot panustama, sest need raamid on niiiiii ilusad ja kui mulle raamid ei meeldi siis ma väga prille ka ei kanna. Näiteks kasvõi see, miks ma oma vanu prille vaid autoroolis olles kandsin. Aga jah, pöidlad pihku =)

Laupäev Berliinis: rahulolev punanahk

Viimaks ometi jõudsin tagasi Berliini turistiradadele. Linnast läbivoolava jõe Spree peal on lugematult palju tuuripaate ning kaatreid ja vahel ka kanuusid. Mina otsustasin mugava tuuripaadi kasuks ja kell üksteist asusin ülejäänud turistidemassiga teele. Sõit oli 3 tundi ning 40 minutit pikk ja koosnes lugematult paljude sildade alt läbisõitmisest. Peaaegu iga sild oli nii madal, et püstiseistes oleks saanud kokkupõrkest peapõrutust ning seetõttu lasti laev enne silduasignaali ja giid tuletas meelde, et kõik võiksid oma tagumiku toolile asetada. Osa teest sõitis meie ees teine turistikas ja mingi hetk jäime ühe väikese paadikese taha kinni. Turistikas juhendas seda paadikest, ning käskis vasakule poole tõmmata. Paat läks paremale ning valjuhääldajast mainiti siis „Vasak on teisel pool“,“ mis vähemalt meie laeval põhjustas naerupahvaka. Ilm oli parjalt päikseline, kuid ma olin ainus, kes ülemise osana bikiine kandis. Paar tundi olin vist üleval ning siis läksin alla varju istuma, et mitte ära põleda aga muidugi jäin ma hiljaks. Põlesin nii ilusti ära, et peale paadituuri ostsin koheselt after sun kreemi ja mäkerdasin end sellega ning koju jõudes lendas rinnahoidja esimese asjana nurka, sest paelad soonisid pagana valusalt. Põlesin muidugi ära ainult õlgadelt, vasakult käsivarrelt ja eest rinnalt. Kõht on ikka valge, nii et konn ma olen ja konnaks ma jään =p Muidu tuur ise oli täitsa kasulik. Giid rääkis saksa keeles ning vahepeal ka natuke inglise keelt, nii et väga lolliks ma ei jäänud aga kui aus olla, siis ega uute ajalooliste ja kultuuriliste teadmiste saamine mu peaeesmärk ei olnudki. Muidugi see oli hea boonus aga ma tahtsin lihtsalt Berliini teise nurga alt nautida.

Pärastlõunaks olin ma vastu võtnud Claudio kutse liituda tema ja tema sõpradega Görlitzi pargis toimuval grillikal. Ma olen suhteliselt õnnelik, et ta kutsus ja veel õnnelikum et ma vastu võtsin, sest head aega sain seal veeta enam kui küll. Seda vist pole mõtet mainida, et seltskond oli multikultuurne jälle =D Mitmest erinevast riigist inimesed ja üks armas krantskoer Puškin. Poest leidsin veel ühe õlle, mis mulle maitseb. Tegelikult on see natukene jama, sest varsti ei suuda ma enam mõelda, mis õlle koju kaasa võtta. Tegu on selle rohelise õllega, mida koos perega esimest korda jõin, mida ma laeval jõin ja mille siis lõpuks poest pudelikujul ka leidsin. Proovisin punast ka, aga see polnud nii hea – oli natuke liiga magus. Mida veel siis… parkides grillimine on ikka metsikult populaarne. Mulle jäi pidevalt mulje, et tegu on mingise festivaliga, sest Eestis ju ei roni tavalisel laupäeval pered ja sõpruskonnad parki lihtsalt grillima. Siin on see muidugi rohkem kui populaarne, terve park oli inimesi täis =D Lisaks olid seal ka pudelikorjajad, kes käisid seltskonna juurest seltskonna juurde ning korjasid ära kõik tühjad õllepudelid. Meie juurde tulid ka kaks (välimuse poolest) türgi naist suure taldrikutäie toorete kotlettidega ja pakkusid meile, sest neil ei olnud nii palju inimesi kohale tulnud, kui nad arvasid ja toitu jäi üle. Midagi nad vastutasuks ei tahtnud ja meie saime lihtsalt rohkem süüa. Lõpetuseks mängisime paar ringi Uunot ja libahundimängu. Koju läksin alles kella üheksase rongiga. Oleks võib-olla ka hiljem läinud aga ma polnud enam kindel, kas sellest järgmine läheb normaalselt ning riskida väga ma ei tahtnud. Aga oli tore, väga tore laupäev.

Vaba päev

Eile oli meil siin riigipüha. Minu kalendermärkmikus on põhjuseks Wichtiges heute aga jutu järgi sain aru, et tegu on meestepäevaga. Aga kui aus olla, siis tähtis on vaba päeva olemasolu, mitte miks vaba päev on. Potsdami rahvas mu esmaspäeval saadetud meilile ei vastanud (Alice vastas, aga ta läks Taani) ning pidin endale muud tegevust otsima. Tavaliselt käitun ma nagu korralik vähi tähtkuju ikka – lähen teen oma käigud ära ning õhtuks jalutan turvaliselt oma kivi alla peitu. Aga vahepeal üritan ikka oma tähtkuju vastaselt käituda ka, kuigi ma olen praeguseks juba harjunud üksinda igal pool käima ja linna avastama. Muidugi tekitab see probleeme, sest sissejuurdunud harjumustest on raske vabaneda. Igaljuhul, natuke mõtlemist otsustasin ma et ei viitsi tervet päeva Friedersdorfis passida ning kinnitasin Couchsurfingu lehel, et liitun nende neljapäeva pärastlõunase grillimisega.

Kolmapäeva õhtul tabas mind väike ehmatus ka, sest öeldi et isegi kõik toidupoed on suletud, sest tegu on riigipühaga. Nagu mis mõttes >.< See tähendas mulle seda, et ma lähen grillimisele söögi ja joogita, sest teatavasti suletakse Friedersdorfi pood juba kell seitse õhtul. Õnneks Aapo kinnitas, et Ostbahnhofi toidupood on ka pühadel avatud. Ja oligi avatud, ainult et järjekorrad olid meeletud. Aga positiivses mõttes, järjekorras seistes otsustasin ühte uut õlut proovida ning tuli välja, et see on päris hea. Ehk siis ma olen Saksamaalt juba kaks õllesorti leidnud, mis mulle meeldivad. Positiivne edasiminek. Kokku tuli üpris kirev seltskond: Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Inglismaa, Saksamaa ja Eesti. Ma loodan, et ma nüüd ühtegi riiki ei unustanud. Üheskoos läksime Friedrichsaini parki ning rahvast oli seal päris metsikult. Polnud me ainsad, kes tulid grillima ning olid seal ka niisama päikesevõtjad, istujad, õllejoojad ja reketitega mängijad. Viimastest lendas üks meie seltskonna rataste otsa, sest tahtis pallile pihta saada. Aga ratas jäi terveks ja kutt jäi terveks – kõik oli hea.

Ausalt öeldes oli jälle üks mõnusamaid istumisi üle tüki aja. Tore seltskond, sai rääkida ning päikesepaistelist ilma nautida. Täna tagantjärgi vaadates oleks võinud sellisele kohtumisele varem minna, sest sain paraja portsu tutavaid ning koju jõudes ootas Couchsurfingu postkastis kohe kolm kirja: Manuel pakkus endiselt ujumist välja, Claudio kutsus laupäeval uuele grillimisele ning Antonio ütles, et kui ma Berliini satun siis võin talle märku anda. Mitte et ma olekski ainult nende kolmega suhelnud xD Oma 20 inimest oli seal vist küll ja kõikidega sain vähemalt paar sõna vahetatud. Ja nüüd ongi mõte, et laupäeval lähen kas paadiga sõitma või shoppama, siis ehk ujuma ning seejärel Mauerparki grillima. Midagi tuleb ju nende ilusate ilmadega ette võtta.

Newer entries »