Kell on pool kaksteist läbi ja ma istun Berliinis Anne toas ning kirjutan loodetavasti viimast postitust Saksamaa pinnalt. Hetkel on mul närv küllaltki sees, sest ma ei tea kui palju mu kott kaalub ja ma saan selle teada alles homme lennujaamas. Eks näeb siis, kui kirikurotina ma Eestisse saabun. Aga viimane 6htu oli siin kena. Kell kaheksa kui viimaks Jana seltskonnas Berliini j6udsin, viskasin asjad Anne’i juurde ja läksime edasi Alexanderplatzile et teha teoks plaan teletorni külastada. Sissepääsus rööviti piletihinnaks kena 11 eurot aga üles saime! Ühe tiiru kuplile peale teinud otsustasime nii tippu ronida, kui vähegi saab ja leidsime end keerlevast restoranist. Niisama ei sobi muidugi laua taga istuda ja hiliseks 6htusöögiks tellisin mingi supi ja Anne martsipanikoogi. Ja siis istusime ja vestlesime ja naersime ning veetsime muidu toredat aega. Natuke enne ühteteist vaatasime kella ja hakkasime kelnerit püüdma, et arve ära maksta ja tagasi Hermanstraße poole asuda, sest no t6esti – magada on ka vaja. Kell pool kuus on homme äratus. Muidu ei peaks nii vara t6usma, sest mu lend läheb alles veerand kümme aga ma tahan et Anne ka minuga lennujaama tuleks ning tal on ajalised piirangud. Pool üheksa peab ta juba tagasi kesklinnas Hauptbahnhofis olema, et p6hja-Saksamaale pulma s6ita. Aga minu viimane 6htu Berliinis… Jäin väga rahule. Ja igal juhul oli see parem kui Malini viimane 6htu, mille me veetsime Friedersdorfis kr6psu süües =p Ahjaa enne rongile istumist ostsin oma viimased kaks Dunkin Donutsi s66rikut ka, et oleks ikka mida trennis maha kulutada.
Aga muidu siis… Pöidlad pihku et mu koti raskus ei ületaks maagilist arvu “20”, et lend viperusteta kulgeks, et Kati ja Miku kenasti vastu j6uaksid ja siis varsti näemegi!
Aasta EVS-i Saksamaal 
Lisa kommentaar