Potsdam

Uus nädalavahetus jõuab kohe kätte, nii et ehk oleks tark eelmine nädalavahetus kirja panna. Nagu plaan oli, nii ma ka Potsdami jõudsin. Kahjuks küll üksi. Sharifiga pidime kokku saama ja ta helistas mulle aga tagasi helistades andis ta telefon errorit ja jah… Sain Potsdami peal üksinda jalutada. Korraliku inimesena tegin ma natuke eeltöööd ka ja panin paika vähemalt kolm kohta, kuhu ma jõuda tahtsin. Esimesena seadsin suuna Biosphäre Potsdami poole. Midagi suure botaanikaaia moodi pluss mõned loomad alates kilpkonnades ja lõpetades nahkhiirtega. Sisse astudes hingasin sügavalt sisse ja kui oleks naaatuke soojust või/ja niiskust veel juurde lisatud, siis oleks küll selline tunne olnud, et ma olen jälle Shanghais. Selline väga hea koht, kuhu tuulise ilma eest varju minna, jalutada ja nautida. Vees ujuvaid koi-kalasid nähes sain muiata küll, sest tulid meelde Shanghais Yuyuani aias nähtud koi-kalad, kes olid palju suuremad ja värvilisemad. Botaanikaaias veetsin kokku vist pea kaks tundi, lihtsalt jalutades, vabalt lendavaid linde vaadates ja lõpetasin ringkäigu tiigi ääres jäätisekokteili juues. Potsdamis elades võinuks aastakaardi osta (25eurot) ja siis iga natukese aja tagant seal käia ja „suve“ nautida.

Potsdamis on turistidele küll mõeldud. Raudteejaama juures oli plaan, kus oli ära märgitud erinevad trammiliinid. Oli filmiliin, millega sõites oli kõige lihtsam jõuda filmitegemisega seotud kohtade juurde, troopikaliin millega jõudis Biosphäre’i ja Volksparki ning kasvõi lossituur, millega sõites möödud suurest osast lossidest. Ma otseselt ühtegi liini ei kasutanud, sest mul oli täpselt plaan teada, kuhu ma jõuda tahan. Ainult ühe korra mängisin laiska turisti, istusin trammile ning sõitsin läbi Potsdami lõpp-peatusesse. Ja seejärel sõitsin sama teed tagasi ka.

Enne kui ma aga seda tegin, läksin filmimuusemisse. Ma arvasin sellest natuke rohkem küll, aga kümnepallisüsteemis saaks see hindeks 8. Parim osa oli istuda ja vaadata erinevate filmide lühikokkuvõtteid. Valikus oli ka film „Klaverimängija“, mida ma varem olen täispikkuses näinud ning mitu muud filmi, mida ma pole näinud aga mida võiks näha. Teisel korrusel oli näitus nähtavasti Saksamaal populaarse lastesaate peategelasest. Seal ma väga kaua ei peatunud vaid kõndisin vast juba tund aega peale muuseumisse astumist välja. Oli huvitav, aga võinuks olla veelgi huvitavam. Kui enne äratulekut jõuaks Babelsbergi filmistuudiosse ekskursioonile, oleks filmimaailmaga vist piisav tutvus tehtud.

Minu kolmas plaan oli jõuda ühte lossi või lossiaeda jalutama. Aga see plaan kadus, sest kuigi väljas oli soe oli samas ka suhteliselt vastik tuul. Seetõttu lõpetasingi ma trammiga suvalises suunas sõites. Lisaks oli mul ka vaja paarist poest läbi käia ning ei tahtnud eriti lossidesse aega raiskama minna. Mitte et see oleks olnud nii jube ja keeruline aga ma oleksin lossis vähemalt neli tundi veetnud ja lisaks lossipargis jalutamine. Ei, ei. Potsdami losside tundma õppimiseks tuleks mul terve päev selleks võtta. Soovitatavalt tuulevaikne ja päikesepaisteline.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: